TARBETU: Rahvahordide ootuses oli paika pandud järjekorra looklemise trajektoor.Foto: Video: Rauno Vahtre
Viljar Voog | Video: Rauno Vahtre 29. august 2019 16:12
„Huh, ikka inimesed tulevad,“ hingas Eesti esimese IKEA töötaja kergendatult, kui neljapäeva hommikul kell 9.54 ilmusid ukse taha esimesed kiibitsejad. Kuus minutit hiljem vooris hanereas poodi umbes poolsada uudistajat, kes Rootsi mööblihiiu esimest Eesti esindust kaema tulid.

„Huh, ikka inimesed tulevad,“ hingas Eesti esimese IKEA töötaja kergendatult, kui neljapäeva hommikul kell 9.54 ilmusid ukse taha esimesed kiibitsejad. Kuus minutit hiljem vooris hanereas poodi umbes poolsada uudistajat, kes Rootsi mööblihiiu esimest Eesti esindust kaema tulid.

Rootsi kaubanduskettide Eestisse tulekuga kaasneb tavaliselt suur tants ja trall. Parajas vanuses inimestel on kindlasti meeles 2001. aasta 9. mai, kui tehnikakauplus ONOFF tähistas Sikupilli keskuses poe avamist, müües 50 massiivset kineskoopteleviisorit poole hinnaga – 1000 krooni eest. See tõi kaasa tõelise mürgli, sest sooduspakkumisest ihkas osa saada 300 inimest. „„Appi, ma tahan ka endale telerit!“ hüüab kastist haaranud keskealine proua. Hetk hiljem püüab daam viskuda kastile nagu Matrossov ambrasuurile. Kuid asjata, sest kaup jääb tal seekord saamata,“ kirjeldas Õhtuleht toonast inimeste loomastumist.

Noorematele lugejatele meenub jaekaubanduse suursündmusena vast esimese H&Mi poe avamine Tallinna Postimajas 2013. aasta oktoobris. Kiirmoebränd oli lubanud esimesele kümnele külastajale 100euroseid kinkekaarte ja nõnda rullisid vapraimad uste ees magamiskotid lahti juba eelmisel õhtul. Hommik tõi sügisese sabina, mille eest peitusid looklevas järjekorras seisnud inimesed H&Mi logodega vihmavarjude alla. Odavate riiete saabumine tõi kaasa omamoodi massipsühhoosi.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad