Valitsuse neljapäevase väljasõiduistungi eel juhtis politseijuht Elmar Vaher pea kõik ministrid võssa. Vanigõ järve juurest kulgesid ministrid hanereas piki niinimetatud rohelist piiri umbes kaks kilomeetrit ida suunas. Teejuhiks ja märkide seletajaks Piusa piirivalvekordoni vanemstaabiametnik Andres Kongo.

„Me hakkame just arutama riigieelarvet järgmiseks aastaks ja vaatame ka järgnevat nelja aastat,“ ütleb peaminister Jüri Ratas. „Piiri väljaehitamine on seotud ka investeeringutega. Eesmärk on, et kogu valitsuskabinet saaks riigipiiri oma silmaga näha, oma silm on alati kuningas.“

Kongo sõnul valiti Vanigõ järv alguspunktiks sel põhjusel, et paar aastat tagasi laius samal kohal alles võsa ja järv oli kinni kasvamas. „Varem oli pilt samasugune nagu naabrite poolel näeme,“ viipab Kongo tihedale metsatukale triibuliste piirivalvetulpade taga. Nüüd on Viitka küla kõrval asuv järv puhastatud ja selle kaldad kindlustatud.

Tänu avarusele ja piirile avatud vaatele pole Kongo sõnul selles lõigus enam mitte keegi piirivalvuritele näppu jäänud. Varem üritati siitkaudu aga küll Eestisse tulla, suur maantee jääb vaid paari kilomeetri kaugusele.

Tempotegijaks sai ministritele Kongo, lisaks politseijuhile Vaherile eskortisid valitsuskabinetti valvekoer ja mitu piirivalvurit, neist kaks automaatidega relvastatud. Võrdlusmomendi loomiseks viidi ministrid kaema ka piirilõike, kus tarad-kraavid-kaamerad juba paigas.

Eestil ja Venemaal on ühist piiri 338,6 kilomeetrit, sellest 135,6 on maismaapiir. 2015. aastal teatati, et piirirajatiste ehitamine läheb maksma 79 miljonit, 2018. aasta alguseks oli aa maksumus suurenenud juba 320 miljonile eurole.