Kommentaar

Igor Gräzin | Eriprokuröride idee on vaja kalevi alt välja võtta (36)

Igor Gräzin, jurist-kolumnist, 28. august 2019, 19:34
Foto: Teet Malsroos
Kuna paari kuu pärast lõpeb peaprokuröri ametiaeg ning et prokuratuuri süsteemis ja töös on küsitavusi, sest seda ei kontrolli Eestis mitte keegi ja mitte kuidagi, siis on arusaadav selle asutuse vastu pööratav tähelepanu. Kuu aja eest kirjutasin siinsamas seitungis sellest, et eeluurimise tähtajad venivad ja et seetõttu sünnitab prokuratuur süsteemseid inimõiguste rikkumisi.

Täna on teemaks aga teine asi, mille kergitas üles EKRE. Selleks, et rahustada neid, kellele ekrelased millegipärast veidi ei meeldi – see idee ja esimesed eelnõud on pärit veel Rahvaliidu aegadest, aastast 2013 kolme mehe sulest: Karel Rüütli, Lauri Vitsut ja Nikolai-poeg Gräzin. Kusjuures EKRE on selle idee üle võtnud ausalt ja õigesti, aga tema vastane justiitsminister – halvasti. Nii et siis millest jutt.

Kes saab eriprokuröriks?

Kuritegelikus maailmas juhtub asju, mida tavaline ja argine prokuratuur uurida ei saa ega oska – kas jääb kompetentsist puudu, ilmneb poliitiline surve või on siis prokuratuur ise asjast huvitatud pool või sellesse kuidagi segatud. Sellisel juhul nimetatakse ametisse eriprokurör, kes ei allu ei ministritele, prokuratuurile ega kellelegi teisele peale parlamendi.

Hea näide sellest, kuhu oleks eriprokurör sobinud, oli maadevahetuse lugu, mille puhul prokuratuur tegeles enamiku ajast omaenese tegevuse õigustamisega. Prokuratuuri poolt vaadatuna läks hukka ka „kilekoti“ kaasus, kus ametkondlik huvi oli nii võimas, et asjad viisid tõendite võltsimise ja privaatandmete avaldamiseni.

Koht, mis lausa kisendab eriprokuröri järele, on Danske rahapesu ja Magnitski mõrvalugu, kus prokuratuuri tähtis ülesanne on senini olnud iseenda õigustamine. Muu hulgas on siin tegu reaalse mõrva uurimisest loobumisega – et tapmine toimus Venemaal ja peaprokurör oli kodupuhkusel, võidi mõelda umbes nii: mis see meie asi on, laip ees või taga, hoolimata sellest, et antud ränga kriminaalasja kohta avaldas muret president Barack Obama ja et Eestis tegeles Magnitski temaatikaga katkematult riigikogu saadik Eerik-Niiles Kross.

Justiitsminister Raivo Aeg on tubli mees sellepärast, et ta pani eriprokuröri teema lauale, aga sisu poolest pole tal õigus (aga on EKRE-l). Nimelt tahab Aeg seda, et eriprokurör määrataks prokuratuurist! Eeeee-iii!

Eriprokuröri mõte on selles, et ta on süsteemist väljaspool. USAs on eriprokurörid enamasti vastuluurest, advokatuurist ja poliitikast, s.t nii kaugel prokuratuurisüsteemist kui vähegi annab. Sageli on nende CVs ka mõneaastasi prokuratuuris töötamise momente, nagu oli eriprokurör Coxil Watergate’i loos ja Trumpi seost Venemaaga uurinud Muelleril. Aga tuleb arvestada, et USA on hirmus suur maa ja seal on kohutavalt palju rahvast ning üle 1000 õigusteaduskonna. Seetõttu on huvide kokkujooks küll vähetõenäoline, aga seda siiski jälgitakse.

Mida eriprokurör teeb?

Eriprokurör tegeleb konkreetse kriminaalasjaga ja on ametist lahti siis, kui toimik läheb kohtusse või parlamenti lõpetamisele. Tal on oma administratiivaparaat ja alluvad. Ühelgi eriprokuröri töötajal ei tohi olla prokuratuurisüsteemis karjäärivõimalusi.

Üks säte oli meie projektis veel: eriprokurörideks võivad olla välisriikide kodanikud. Mingit keelenõuet pole vaja, kui asi ise seda ei nõua. Magnitski loos on kõik dokumendid inglise keeles ja naabri keldrist varastatud koorem kartulikotte ei vaja eriprokuröri.

Kui ma kuulsin esimest korda Danske rahapesust, torkas mulle kohe pähe, et Eestis elab pensionäri ja gourmet’ ettevõtjana vähemalt üks endine diplomaat ja FBI töötaja, kes alustas oma karjääri Lõuna-Manhattanil advokaadina.

Oleneb uurimist vajavast asjast, aga eriprokuröridena olen mõelnud Rait Maruste ja Jaanus Rahumäe peale – pardon, ma pole nende nõusolekut küsinud, et ega praegu pole ka eri-uurimist nõudvat asja. Muidugi, VEB-fondi rahakadu võiks küll seda olla, aga ma pole enam asjaga nii kursis, et seda hinnata.

Prokuratuuriseadus siia ei kõlba, vaid on vaja teha eraldi uus ja lühike. Muu hulgas selleks, et eriprokurör ja prokuratuur ei oleks omavahel seotud. Seejuures peaks olema prokuröril kontorgi, kust oleks prokuratuurini vähemalt tunniajaline jalgsitee.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee