Juhtkiri

Juhtkiri | Taasiseseisvunud Eesti maadleb endiselt riigikeele kehva õppega (24)

Ohtuleht.ee, 28. august 2019, 00:01
Ainuüksi asjaolu, et ligi 30 aastat pärast taasiseseisvumist räägime endiselt muukeelsetele riigikeele õpetamisest ja tunneme muret selle töö vähese tulemuslikkuse pärast, on kujukaim hinnang senisele tegevusele. Erinevalt Rootsist, kus kõigile riiki saabujaile tehakse nii riigikeel kui ka kohalik komberuum intensiivselt selgeks, paistab meil keeleõpe isevoolu minevat, nagu selgub värskest riigikontrolli ülevaatest. Et keeleõpe logiseb, on näha riigikontrolli ülevaatetagi, sest ainult eesti keelega ei saa kaubanduses ja teeninduses enam ammu hakkama.

Kui keeleõpe jaguneb viie ministeeriumi ja 32 tegevuse vahel, siis on keeruline esitada ka küsimust, kes lõppude lõpuks keeleõppe eest vastutab või vähemalt seda koordineerib. Vältimaks lahustunud vastutust, tuleb keeleõpe koondada ühe mütsi alla. Kuna keeleõpet on seni 2/3 ulatuses rahastanud töötukassa ja EL, siis tuleb küsida sedagi, mis saab eesti keele õpetamisest siis, kui Eesti ELi abiraha peatselt enam saama ei hakka. Ja samuti on hea küsimus, miks peavad muulaste keeleõppe kinni maksma töötukassasse kohustuslikke makseid tegevad töötajad. Kui Eestis elavast 300 tuhandest venekeelsest täiskasvanust ei valda 100 tuhat eesti keelt määral, mis lubaks neil selles igapäevaelu tasemel lugeda ja kirjutada, siis üks võimalikke järeldusi on, et võib-olla nad ei tahagi seda teha. Õppimisvõimalusi on mõtet pakkuda neile, kel endal olemas motivatsioon ja soov keele omandamiseks. Üks vähese keeleoskuse juurtest peitub venekeelses dubleerivas haridussüsteemis. Venekeelse kooli puuduliku eesti keele oskusega lõpetanu võib küll suunata uuesti keelekursustele, aga kes garanteeriks selgi korral edu?

Samas näitab suur tung tasuta keelekursustele, et huvi eesti keele omandamiseks on olemas. Tuleb mõelda, kas välisraha asemel selle keeleõppe kinnimaksmine riigi poolt oleks eneseuhkuse asi, nagu pakub riigikontroll. Ja keeleõpe ei peaks piirduma vaid üksnes venekeelse elanikkonnaga, vaid puudutama kõiki sisserändajaid, kes seni on mugavusest piirdunud vaid inglise keele oskusega või veel hullem – lähevad Eestisse elama asudes üle vene keelele ja panevad lapsed vene kooli.

24 KOMMENTAARI

k
klienditeenindaja. 13. september 2019, 11:38
Aastat 10 tagasi vabandati telefonis riigikeele oskuse puudumise pärast - praegu nähvatakse julgelt - " po russkii tolko "
a
29. august 2019, 19:11
Aga räägibki, sest ta on intelligentne sakslane, see on kaks eri asja, kas sakslane või venelane puust mõistusega
Loe kõiki (24)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee