Kommentaar

Kaja Kallas | Kes on süüdi Jüri Ratase valitsuse äpardumises? (567)

Kaja Kallas, Reformierakonna esimees, 27. august 2019, 19:28
Foto: Martin Ahven
Kui valitsusel sai täis 100 päeva, siis selle puhul toimunud pressikonverentsil kordasid valitsuse liikmed EKRE mantrat, et opositsioon ei lase neil oma tööd teha. Justkui opositsioon korraldab infooperatsioone meil ja välismaal ning tegeleb valitsuse laimamisega. Justkui valitsus ise teeb häid asju, aga neid lihtsalt mõistetakse valesti.

Mida on seni tehtud?

Vaatame siis korraks, mis see valitsus on siiani teinud ja kui palju on nende ebaõnnestumistes või välismeedia kajastustes olnud opositsiooni käsi mängus. 

Valitsus alustas sellega, et määras ametisse ministri, kes järgmisel päeval oli sunnitud talle esitatud kahtluste pärast tagasi astuma. Kuigi inimene oli ametis vaid 30 tundi, otsustas ta siiski minna Eesti riigi vastu halduskohtusse kuue kuu palga saamiseks (ehk siis leidis, et Eesti on talle nende 30 tunni eest üle 31 458 eurot võlgu). Eesti, see tähendab meie kõik – Eesti maksumaksjad. Kas opositsioon sundis teda sellist käiku astuma?

Valitsuse ametisse astumise tseremoonial tegid kaks ministrit valge ülemvõimu käemärke. Kuivõrd alles pisut varem oli sarnaseid käemärke teinud Uus-Meremaa tulistaja, siis tänu sellele olid need käemärgid ülemaailmselt tuntud. Loomulikult kajastas neid ka välismeedia. Kas opositsioon sundis valitsuse liikmeid selliseid märke tegema, mis Eesti mainet rahvusvaheliselt halvendasid, või oli see ministrite vaba tahe?

Valitsuse pressikonverentsil nimetas siseminister Eesti vabariigi presidenti „emotsionaalselt ülesköetud naiseks“. Loomulikult kajastas seda välismeedia, sest naistepõlgus sellisel tasandil, et rünnatakse presidenti, on uudisväärtusega igal pool maailmas. Järjest solvati ka lastekaitsjaid, naistearste, Tallinna ülikooli, õpetajaid, ajakirjanikke, teadlasi, ametnikke, laulval revolutsioonil osalenuid. Kas opositsioon sundis valitsuse liikmeid midagi sellist ütlema ja mitte kuidagi ei oleks saanud muud moodi reageerida, kui solvates?

Seejärel kinnitati väliskaubandusministri ametikohale inimene, kes ei räägi keeli, ei soovi reisida ega välismaalastega suhelda. Väliskaubandusministri töö mõte on meelitada Eestisse välisinvesteeringuid ja aidata Eesti äriühingutel eksporditurgudel uksi avada. Kas opositsioon nimetas sellele ametikohale ebakompetentse inimese või tegi seda siiski valitsus?

Valitsus taganes teadlastega enne valimisi sõlmitud kokkuleppest eraldada teadusele täiendav raha. Kas opositsioon sundis valitsust sellist käiku tegema?

Nõrkuse tunnus

Koalitsiooni üks esimesi reaalseid tegusid oli riigikogust Euroopa Liidu lippude eemaldamine. Kui sellele lisada hiljem järgnenud sammud, kus välisminister teeb eelkokkuleppeid Viktor Orbaniga migratsiooniküsimuste asjus; kus väliminister annab korraldusi mitte ühineda vähemuste kaitse deklaratsioonidega; kus rahandusminister jätab Euroopa rahandusministrite koosviibimisel Eesti üksinda, siis pole imestada, et välismeedia ja ka Eesti ametnikud teevad loogilise järelduse, et Eesti välispoliitiline kurss on muutunud. Sõnades kinnitatakse üht, teod näitavad teist. Kus on siin see laim, milles valitsus opositsiooni süüdistab?

Kõiki selle valitsuse skandaale ja skandaalikesi ei jõua üles lugeda, aga tuleme viimase skandaali juurde, kus rahandusminister üritas ebaseaduslikult vabastada siseministri haldusala kõige olulisema asutuse ehk politsei- ja piirivalveameti juhti. Kas opositsioon andis nõu, et ärge hoolige kokkulepitud reeglitest, teie käes on võim, laamendage nüüd, kuis jaksate, või oli see ikkagi siseministrist isa emotsionaalne reageering, mis sundis rahandusministrist poega minema PPA juhti selliselt survestama, et ta ise lahkuks?

Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Lõpetuseks: kui sa pidevalt süüdistad teisi, et tehakse liiga, siis oled sa ohver. Ohver aga on nõrk, kuna ei saa oma vastastele vastu. Seega möönavad ka valitsuse liikmed, et see valitsus on nõrk ega saa tugevale opositsioonile vastu. Kahju sellest vaesest valitsusest.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee