Juhtkiri

Juhtkiri | Teise pensionisamba remondile pole alternatiivi

Ohtuleht.ee, 25. august 2019, 19:59

25 KOMMENTAARI

s
sotsialisti unelm/ 26. august 2019, 19:38
rääkisin švedpangas põgusalt kuhu investeerida lihtsalt ebakompetentsed õhku täis tibid miks mitte hiina elektroonikasse ei meil on malaisia lõpuks sain ainult raha kinni mitu aastat ja vahendustasud
m
maakas/ 26. august 2019, 15:45
Kes ajalugu ei mäleta, sellel... Nõukaaegsed lapsevanemad peaks mäletama, kui kunagi sai sündinud lapsele pulmakindlustus tehtud - 1500 rubla! Seda 70-kümnendate või 80-ndate keskeni, kui rubla oli veel raha. Kroon tuli, jaga summa 8-ga, jääb alles vähem kui 200 krooni. Siis tuli euro - jaga 15, 64-ga ja alles jääb pisut üle 10 euro!!! Kõva pulmapidu ootab ees...
m
maakas veel/ 26. august 2019, 15:50
noorematele, kes rubla aega ei ole näinud: 1500 rubla oli haritlase aastapalk - 120 rubla maksti iga kuu palgapäeval peo peale...
v
Volts/ 26. august 2019, 14:55
Sotsiaalmaksu 33%-st läheb pensionite tarbeks 20%. Keskmine palk on ca 1320 eurot. Sellest 20% teeb 264 eurot. Tööjõus osalejaid on ca 71%, ehk elanikkonna arvu arvestades 934 360 inimest. Korrutame selle 264 euroga saame 246 671 040 eurot. Pensionäre on Eestis ca 346 495 inimest. Jagame selle arvuga pensioni tarbeks maksudena laekuva summa, saame iga pensionäri kohta 711,90 eurot/kuus. Eesti keskmiseks pensioniks on aga märgitud 468 eurot. 711,90-468=243,9 eurot. Korrutame selle pensionäride arvuga saame 243,9*346 495=84 510 130 eurot - see summa tundub üle jäävat? Kuhu seda kasutatakse?
s
Seakasvatuse Volinik/ 26. august 2019, 15:29
n
27. august 2019, 01:00
Nestori pensioniseadus ei käi keskmise palga järgi. madalapalgalise 3 tööaastat annavad 1 pensionistaazi aasta ja kõrgepalgalise ametniku 1 tööaasta annab 3 pensionistaazi aastat. Kui võrrelda seda keskmise pensioni ja arvestusliku pensioni vahet, siis see läheb kõrgepalgaliste pensioniks, kellel on 40 tööaasta kohta 100, 150 aastat pensionistaazi. Sellepärast ei saa ka keskmise palgaga töötanud töövõtja pensionile siirdudes mitte keskmist pensionit, vaid alla keskmise pensioni. Kõrgepalgaliste, kes 1 tööaastaga 3 staaziaastat saavad, hulk suureneb kogu aeg.
h
Hoidke oma raha pankade eest / 26. august 2019, 13:33
Need kes pensionile lähevad 20a pärast saavad 1 kuu pensioni eest paar võileiba ja mõne kohvi osta.
j
Juura/ 26. august 2019, 13:22
30 aastaga võiks pension 5000-ni jõuda vaid siis kui keskmine palk jõuaks üle 10000.- See eeldab majanduse 10-kordset kasvu. Võttes reaalseks aastakasvuks 3%, saame 30 aastaga 2,4 kordse kasvu, mis annab keskmiseks palgaks 2400 ja pensioniks praeguse suhte juures maksimaalselt 1000.- Ajakirjanik võiks teha vähe reaalsemaid oletusi.
u
usas pole/ 26. august 2019, 19:43
sugugi töölise pension 5000 ebareaalne juba praegu
e
eestit / 26. august 2019, 19:43
lollitatakse et noh te olete vähesega harjunud
r
riik kukub kokku/ 26. august 2019, 19:44
kui vaesed sada euri saavad
s
Sinu nimi / 26. august 2019, 11:53
Kõige tähtsam on vabadus ise otsustada oma raha ja säästude osas.
S
!!!/ 26. august 2019, 10:55
Seni on fondide madal tootlus ja hiigelkõrged hooldustasud olnud pigem fondipidajatele mugav tulu- ning elatusallikas. Kuhu riik, s.o. maksumaksja veel omalt poolt veel 4% juurde maksis. Ja inflatsiooni arvestades on lõpuks pensionile mineja nagunii kaotaja pool, sest et saadava lisapensioni ostujõud on üsna kokku kuivanud.
v
vabadus ise otsustada/ 26. august 2019, 10:51
Kes tahab, see jätkab. Kes ei taha, see katkestab. mis siin keerulist on?
v
vänt/ 26. august 2019, 11:41
Keeruline on see, et osa ise otsustajaid ei taha ise vastutada ja vahivad vanaduspõlves käsi pikkas riigi poole. Vaadates Eesti hoiuste struktuuri on selge, et suur osa inimesi ei ole valmis säästma, kui neid selleks just ei kohustata.

a
aspekt, millest ei räägita/ 26. august 2019, 10:22
tulevikus on pensioniks maksumaksjaid veel vähem, kui täna ja II pensionisambast oleks riigile ja sambasse kogujale mingigi abi
s
se on mütoloogia/ 26. august 2019, 19:46
ükskõik kes aga tulevad asemele ukrainlased füüsikud
h
Hansson/ 26. august 2019, 09:31
millegipärast ei märganud,kui Danskes rahajõed voolasid. Kas on kehv aruandlus või puudus soov näha või midagi muud.
k
käbi/ 26. august 2019, 11:44
Mis see Danske teise sambasse puutub??
t
tibu/ 26. august 2019, 09:19
aga miks üldsegi mingid pensionisambad?kõigile riiklik pension ja edasi igaüks ikka hoolitseb ise selle eest kuidas vanana elada!
m
muna/ 26. august 2019, 10:12
Nõustun tibuga. Tunnen kümneid penskareid, kes käivad vabatahtlikult tööl. Töö suudavad ära teha ja ei kurda, et oleks igav.
k
Kui tõesti inimesed kauem tööl käivad, võib see ühiskonna vananemise negatiivset mõju leevendada/ 26. august 2019, 13:26
e
Enam ei ole alternatiivi/ 26. august 2019, 09:19
Rahad laekunud. Isamaaline seadusemüük.
s
see on tõsi/ 26. august 2019, 08:56
sest riik ei suuda enam 2 sambasse nii palju panustada kui inflatsioon hakkab ära sööma. Koos Inglismaa lahkumisega EList( see on täna aga juba kindel), alustab Europank Inglismaa lahkumisega seotud augu täitmiseks, järgmist tühja raha trükki . Kui eelmise ulatus oli 2,4 triljonit siis saabuv rahatrükk saab olema oluliselt priskem. Ehk tasuks mõelda ,mis saab inimestest, kellede sissetulek on alla Eesti keskmist? Või ei olegi üleval enam mõtlevaid ?
s
Suurem probleem on see, et pensionäride ja maksumaksjate arvude suhe halveneb/ 26. august 2019, 13:29

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee