Poliitikud tahavad presidendivalimisi muuta, aga parteid ei saa kuidagi kokkuleppele 

See, et presidendi valimise korda võiks Eestis muuta, on poliitikute seas üpris levinud arvamus. Probleem seisneb aga selles, et igal parteil on oma arusaam uuest süsteemist ja mitmes eri suunas rabeldes tulemuseni ei jõutagi.

Järgmised presidendivalimised toimuvad 2021. aastal. Ikka vanaviisi – esmalt kolm ringi riigikogus, siis vajadusel paar katsetust valimiskogus ja kui ikka uut riigipead ei leita (või Kersti Kaljulaidi tagasi ei valita), peab otsuseni jõudma riigikogu. Seda vaatamata üldisele arvamusele, et 2016. aasta valimisprotsess oli paras košmaar.

Kiire ajarännak lähiminevikku: riigikogus kandideerisid presidendiks Siim Kallas (Reformierakonna kandidaat), Allar Jõks (Isamaa, toona IRL), Eiki Nestor (sotsid) ja Mailis Reps (Keskerakond) – keegi ei saanud nõutud kahte kolmandikku häältest. Valimiskogus toetasid sotsid juba Kallast, kuid Reformierakond lõhenes ja üles seati ka Marina Kaljuranna kandidatuur. Jõksi ja Repsi kõrval anti üles ka Mart Helme (EKRE). Teise vooru pääsesid Jõks ja Kallas, enim hääli kogus viimane, kuid 61 kehtetut häält jätsid taas presidendi valimata. Ringiga mindi tagasi riigikokku, kus leiti kompromisskandidaat: Eesti senine esindaja Euroopa kontrollikojas, Kersti Kaljulaid. Lõpuks läks õnneks.