Kommentaar

Ettepanek: anname Trumpile tüki Ida-Virumaast (40)

Allan Espenberg, ajaloolane, 23. august 2019, 17:30
Viimaste päevade üheks populaarsemaks uudiseks maailma ajakirjanduses on olnud USA presidendi Donald Trumpi soov osta taanlastelt neile kuuluv hiiglaslik Gröönimaa saar. Kuna taanlased olid sellisest mõttest nördinud, isegi vihased ning lükkasid Trumpi ettepaneku seda arutamata tagasi, siis on juba mitu riiki pakkunud ameeriklastele oma mingeid maa-alasid, et need dollarite vastu vahetada.

Ega Eestigi ei tohiks sellisest ülemaailmsest hüsteeriast kõrvale jääda ja võiks samuti USA-le midagi sobivat letile panna. Ameeriklastele võiks näiteks maha müüa Petserimaa, kui see veel kuuluks Eestile ning poleks Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud. Mis aga venelaste käes on, see sinna ka jääb – kuna pole vähimatki lootust Petserimaad tagasi saada, langeb see variant ära. Kuigi sellel oleks olnud jumet.

Kuna Trump soovis saada saart, siis võib proovida talle maha parseldada näiteks Saaremaad, mille eest võiks küsida isegi sadu miljoneid dollareid. Kuid on ka paremaid variante.

Miks mitte proovida õnne näiteks Ida-Virumaaga – võib-olla rahuldub Trump selle maatükiga, kuigi Gröönimaa mõõtusid ja kaalukust ei anna Ida-Virumaa loomulikult kuidagi välja. See Eesti maatükk on otse vastu Vene Föderatsiooni riigipiiri ja võiks oletada, et võib-olla see huvitaks ameeriklasi. Samas pole vaja kogu maakonda ära müüa, piisab ka tunduvalt väiksemast territooriumist, et ameeriklased saaksid end seal mugavalt sisse seada ja et venelased läheksid sellisest Eesti valitsuse sammust põhimõtteliselt hulluks.

Puhvertsoon

Kui Eesti annaks USA valitsusele vabad käed (loomulikult dollarite eest) Ida-Virumaal tegutsemiseks, siis saaksid ameeriklased sinna tuua mitmesugust sõjatehnikat ja muidugi erinevaid rakette, mis ajaks venelastel lõplikult kopsu üle maksa. Narva ja Peterburi vahemaa on ainult 160 kilomeetrit, aga tänapäevased raketid on võimelised lendama tuhandeid kilomeetreid. Aga nii lähedale oma armsale Leningradile, pühale linnale, mis pidas vastu isegi Hitleri pikaaegse blokaadi, ei taha venelased ilgeid kapitaliste lubada. Nende arvates võiks piiri taga pigem olla eestlased, kuna nendest Venemaale nagunii mingit ohtu ei oleks.

Kui Ida-Virumaast peaks poolgi minema ameeriklastele, siis tekiks sel moel omamoodi puhvertsoon Venemaa ja Eesti vahel. Kui venelastel peaks äkki tekkima uitmõte Eesti vallutamisest, siis poleks neil sugugi lihtne praegusel Ida-Virumaal koha sisse võtnud ameeriklastest mööda hiilida või neist jagu saada. See oleks Eestile tugev julgeolekugarantii, millest nii palju räägitakse ja mis seisab praegusel ajal nõnda õhkõrnadel jalgadel.

Sellest, et Eesti kohal tiirutavad aeg-ajalt NATO sõjalennukid, on Kremli meestele täiesti ükstapuha. Neid lennukeid ei kardeta. Ka venelased ise on mõnikord Eesti kohal oma lennukitega lennanud – venelased saadavad lennukid Eesti õhuruumi mõttega, et vaadata, kas sellest midagi juhtub ja kas mingeid karistusi järgneb. Senini pole midagi juhtunud, nii et venelased on isegi oma lennukite saatmisest Eesti õhuruumi peaaegu loobunud. See ei paku neile enam mingit pinget. Eks vene lennukid ületavad aeg-ajalt edaspidigi Eesti õhupiiri, aga see on rohkem seotud inertsi kui millegi muuga.

Aga kui nüüd Venemaa riigipiiri vastas seavad end sisse ameeriklased ja ehitavad sinna näiteks mõne sõjaväebaasi või muu sõjaväelise objekti, siis muutub olukord kardinaalselt. Selline olukord ei meeldi Putini meeskonnale absoluutselt, aga kas nad midagi konkreetset ka selle vastu ette võtavad, on vara öelda. Kindlasti kisuvad nad endid juustest – need, kellel veel juukseid on – või väljendavad muul moel oma vaikset raevu Kremli müüride vahel.

Selliste arengute tulemusel muutuks elu Eestis märkimisväärselt huvitavamaks ja põnevamaks, sest pole teada, mida venelased vastusammuna ette võtavad ja millisel moel eestlasi karistavad. Eestis tekiks omamoodi särin, mida võiks võrrelda ligi 30 aasta taguste sündmustega, kui venelased püüdsid Tallinna teletorni vallutada või muid sigadusi Eestimaa pinnal teha.

Ka Eesti relvajõududel võib uues situatsioonis tekkida võimalus tõestada oma mõttekust ning demonstreerida oma oskusi kodumaa pinnal. Siis pole vaja käia sõdimas võõraste rahvaste juures Aasia ja Aafrika kaugetes riikides.

Investeeringute kasv 

Ida-Virumaa täielik või osaline andmine ameeriklaste käsutusse teenib Eesti julgeolekulisi huve ning sealsetel elanikel ei tohiks selle vastu midagi olla. Kui nad ei soovi saada USA kodanikeks, siis on neil alati võimalik ära kolida. Eesti mandriosas on piisavalt mahajäetud talusid ja isegi terveid külasid, kus endistel idavirulastel oleks ruumi end sisse seada. Aga neid Ida-Virumaa praeguseid elanikke, kes otsustavad hakata protesteerima maakonna mahamüümise vastu, saab süüdistada riigi reetmises ja pikaks ajaks trellide taha toppida. Nii oleks neilgi mõneks ajaks turvaline elukoht olemas.

Sarnaselt Gröönimaaga on ka Ida-Virumaal veidikene maavarasid, kuigi mitte nii suurtes kogustes ja nii erinevaid. Aga USA võimudele peaks seegi variant sobima, kui mõningadki maavaravarud nende käsutusse kukuvad, sest Gröönimaa maapõuerikkused jäävad vähemalt esialgu ameeriklaste käeulatusest kaugele.

Kui Ida-Virumaast saaks USA territoorium, siis võiksid Christopher Nolan ja teised Hollywoodi staarid täiesti pingevabalt tulla Eesti endistele aladele (Ida-Virumaale) filmima või mida iganes muud tegema ning selleks pole vaja küsida Eesti valitsuse ja kohalike võimuorganite luba ega pidada tingimuste üle mõttetuid läbirääkimisi.

Pole ka võimatu, et, saanud Ida-Virumaa enda kätte, ei jäta USA unarusse ka ülejäänud Eestit: võib-olla hakkab tänutäheks tilkuma mingeid investeeringuid või annetatakse raha lihtsalt niisama mingitele asutustele või inimrühmadele, et elu oleks veelgi lillelisem. Pealegi saaksid Eestist ja USAst seeläbi veel suuremad sõbrad kui nad olnud senimaani, sest ühine piir annab selleks lootust. Seega saab kokkuvõtteks öelda, et Ida-Virumaast loobumisel on rohkem plusse kui miinuseid.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee