Semilarskit esindav vandeadvokaat Oliver Nääs tuletab meelde, et Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross ütles 2017. aasta oktoobris toimunud pressikonverentsil, et „on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad“.
Samal teemal
Kui toona leidis Gross, et prokuratuuril on „kaalukad tõendid“, siis nüüd lõpetas Gross kriminaaluurimise altkäemaksu asjas „kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu“.
„Vastustaja poolt kaebaja avalik kujutamine tõsikindla kurjategija ja altkäemaksu võtjana olukorras, kus altkäemaksu kahtlustuse aluseks olevad asjaolud olid alles välja selgitamisel, on lubamatu, vastuolus süütuse presumptsiooniga ning kaebaja suhtes ebaõiglane,“ seisab kohtule esitatud avalduses, milles Semilarski palub kohtul määrata ja mõista prokuratuurilt välja õiglane rahasumma tema au teotamisega ja hea nime kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Praeguseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud ning ajakirjanduses on ilmunud värvikas kirjeldus kohtuasja aluseks olnud stseenist, kuidas kaitsepolitsei kaastöötaja proovib edutult Suvorovile konjakipudelit sokutada. Juulis tunnistas prokuratuur, et alust Semilarskile altkäemaksusüüdistuse esitamiseks ei ole.
12 KOMMENTAARI