Juhtkiri

Juhtkiri | Eestil pole peaministrit (107)

Ohtuleht.ee, 18. august 2019, 18:31
Foto: Stanislav Moshkov
Jüri Ratas tegi oma valiku valimisööl. Siis oli vaid üks tehe, mis tagas, et tema oleks peaminister ehk mees võimu juures, ja selle tehte tulemus kehtib senini. Tänaseks on selge, et see tähendab võimu juures olemist ükskõik millise hinna ja söödud sõnadega. Enne valimisi räägiti punastest joontest, kuid nö valitsusjuhi jaoks neid enam pole. On vaid võim ja sellest ta ei loobu.

Mõneti tähendab see riigijuhtimise lihtsustumist. Kõik saavad olla rohkem nemad endid ja kui miski läheb tõesti jälle vussi, tuleb võtta paus ja kinnitada, et sammutakse edasi targemana ja tugevamana kui ei kunagi varem.

Valitsuse viimati välja öeldud eesmärgiks on ühe Eesti erakonna hävitamine nagu selgus pärast Mart Helme, Martin Helme, Jüri Ratase ja Mailis Repsi kohtumist Monika Helme väitest: „Otsustasime, et Reformierakonna hukk on olulisem kui Elmar Vaheri pagunid.” Kuna meil on koalitsioonivalitsus, tähendab see, et nii arvab ka Keskerakond. Et nii arvab ka Jüri Ratas. Kas see on siis peaminister?

Koalitsiooni kolmas partner ehk Isamaa on laias pildis tähtsusetu, ei võetud neid isegi sellele kohtumisele kaasa. Kuid neistki tuleb aru saada, sest ükski teine koalitsioon ei tuleks nende lubatud pensionireformiga kaasa, nii ongi vaja vaikida ja loota, et keegi neid ei märka – kuni saab kaagutada ja munetule tähelepanu tõmbama hakata. Sellegi erakonna kunagised aated on Ühtse Venemaa leppega sarnaselt sahtlisse pandud, võib-olla pausile, kuid võib-olla ka igaveseks.

Paremaks ei lähe pilt opositsiooniski: sotsidest ei tea keegi midagi ja isegi Reformierakonna samm umbusaldada Jüri Ratast on arusaamatu, sest sellel puudub igasugune võimalus riigikogus läbi minna, mis omakorda annab Ratasele täiesti teenimatult võimaluse näidata, nagu kuskil oleks keegi, kes teda usaldaks.

Tegelikkus on taas lihtne: riigikogulane pole enam võimeline partei vastu astuma. „Asjaolu, et ükski valitsuspartner seda umbusaldusavaldust ei ole esitanud, on juba ise päris selge vastus antud küsimusele,“ ütleb näiteks Oudekki Loone (Keskerakond). Mitte ühtegi sõna oma peaga mõtlemisest või südametunnistuse kaalumisest. Ei. Hoopis lihtne loogika: kui koalitsioon ei tee, siis olen vastu. Eks valimistel 820 häält kogunud Loone loogika on arusaadav, kui talle kunagi parteist järele lehvitatakse, ju saab truuduse eest töökoha mõnes sihtasutuses. Partei omasid ei jäta.

Kuidas isemõtlemine ja vastutustunne Eesti poliitikast kadunud on, ei tea. See kadus järk-järgult. Võib-olla pole enam ka valemit, kuidas seda taastada. See ongi nüüd meie kodune poliitika.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee