Maailm

Ameeriklannast misjonär läks Aafrikasse põlismaalasi päästma, tema oskamatuse tõttu suri 105 last (72)

Toimetas Greete Kõrvits, 17. august 2019, 14:09
Illustreeriv foto. Lisaks alatoitumusele vaevasid mitmeid lapsi ka teised tervisehädad, mis teeb nende ravi eriti keeruliseks.Foto: Reuters/Scanpix
2010. aastal otsustas toona 20aastane kristlasest misjonär Renee Bach avada Ugandas omaalgatusliku lastekliiniku. Meditsiinilist haridust neiul pole ning tema käpardlikkuse tõttu kaotas kliinikus elu üle 100 lapse. Hakkaja „heategija“ võttis sageli enda kanda keerulised meditsiinilised protseduurid nagu vereülekanded ja veenisisene toitmine.

Ameeriklanna esitles kohalikele oma asutust kui täiesti legitiimset ravilat ja selle töötajaid kui kogenud meedikuid. Kuid mingitel perioodidel ei töötanud asutuses ükski arst.

Bachi idee oli, et raviasutuses elaksid alatoitunud lapsed ja nende emad, kõik nad saaksid tasuta süüa-juua, ravimeid ning kuulaksid ka piibliloenguid. Korraga mahtus asutuse ruumi kuni 12 last. Kodustele ja muudele huvilistele edastas Bach oma tegemisi läbi blogi.

Teine misjonär Jackie Kramlich, kes läks Bachi kliinikusse vabatahtlikuks, räägib NPRile oma kogemusest. Kramlich pole küll arst, ent läbis eelnevalt vähemalt õendusõppe. Temaga koos töötas kolm ugandalannast medõde. Kramlichi kirjelduse kohaselt ei mõistnud Bach, et paljudel lastel oli peale alatoitumuse muidki tõsiseid terviseprobleeme. Kopsupõletik, HIV, parasiidid, tuberkuloos ja nii edasi, loetles Kramlich. Ääretult keerukad haiguslood, mida pelgalt toiduga ei ravi.

Kramlichi üllatas, kui palju võttis kliinikus enda peale ülesandeid Bach ise, kel puudus igasugune meditsiinialane haridus.

Kramlich meenutab üht eriti hirmsat õhtut, kui Bach talle helistas ja palus ruttu kliinikust läbi hüpata. Seal lamas opilaual, voolik veenis, paistes ja ägisev üheksakuune titt, kelle kallal askeldav Bach ütles, et otsis Google'ist parasjagu vastust sellele, miks beebil nii äge reaktsioon tekkis. Nimelt üritas Bach titele vereülekannet teha. Kedagi teist tol hetkel kliinikus polnud.

Kramlich tegi selle peale kiire kõne ühele pärisarstile ning beebi nimega Patricia toimetati kiiresti päris haiglasse. Kramlich ei suutnud oma viha talitseda ja lahkus peagi töölt.

Patricia õnneks suutsid õiged arstid ta elu päästa. Kõigil väikestel nii ei vedanud. Vahemikus 2010-2015 käis „kliinikus“ abi saamas umbes 940 alatoitumusega last. Neist 105 surid seal.

Renee Bach on nüüd veendunud, et Ugandasse ta enam uuesti elama ei lähe.Foto: NPR / Facebook

UNICEFi heaks töötav Saul Guerrero, kelle erialaks on uurida alatoitumusega lapsi, sõnab, et lapsed, kel on lisaks toitainepuudusele ka teisi meditsiinilisi kaebusi, on niivõrd haprad, et õieti oleks Bachist olnud eetilisem selliseid patsiente üldse mitte „abistama“ hakatagi. Mitte midagi tegemine oleks vähem kahju tekitanud. Selliste lastega tohiksid tegeleda ainult inimesed, kes teavad täpselt, mida teevad, rõhutab Guerrero.

Kahe surnud lapse perekonnad kaebavad Bachi nüüd Ugandas kohtusse. Kohtusaali jõuab juhtum tõenäoliselt millalgi 2020. aasta algul.

„Ma saan pidevalt tapmisähvardusi!“ kommenteerib Bach olukorda omalt poolt. Ta kolis tagasi oma sünnimaale ning kinnitab, et Ugandasse uuesti elama minna ta ei kavatse, ehkki Uganda võimud lubaksid tal kliiniku taasavada, tingimusel, et ta võtaks tööle korralikult välja treenitud arstid.

Ohvrite perekondi esindav advokaat Primah Kwagala aga leiab, et selline tingimus on täiesti vale ning Bach peab oma tegevuse eest karistada saama. „Kujutage ette seda, kui mingi 20ndates eluaastates Uganda naisterahvas oleks USAsse rännanud ja seal vaeste laste ravimiseks sarnase asutuse püsti pannud!“ võrdleb Kwagala. „Ta oleks süüdi mõistetud. Trellide taha topitud. Tal poleks kaht tundigi tegutseda lastud.“

Ehkki misjonäre nagu Renee Bach võib ajendada siiras soov head teha, ületavad heasoovlikkus ja kõrged ootused sageli tegelikke oskusi. NPRile räägibki ta, et soovis vaid luua spetsiaalselt alatoitumisega tegeleva kliiniku – teenus, mida tema hinnangul pole Ugandas piisavalt.

Ugandalannast lastearst Hanifa Bachou peab Bachi väidet ajuvabaks. Kohalikes haiglates on sellisteks juhtumisteks välja treenitud spetsiaalsed osakonnad, vaidleb ta. Ameeriklane Lawrence Gostin, kes juhib Georgetowni ülikooli rahvusvahelise terviseõiguse instituuti, nimetab Bachi suhtumist aga lausa ülbeks. Tema silmis on Bachi juhtum küll erakordne, kuid naise teod ja suhtumine peegeldavad tegelikult paljude ameeriklaste arusaama arenevatest maadest.

„Ameerika kultuuri narratiiv on see, et need riigid on lootusetud juhtumid,“ selgitab Gostin. „Ja nõnda eeldavad ameeriklased, et mis iganes nende enda kvalifikatsioonid ka poleks, kindlasti on neist seal abi.“ Tulemuseks on Gostini sõnul see, et kohalikke seadusi ja tegelikke tingimusi eiravad abipakkujad täielikult.

72 KOMMENTAARI

m
Meie misjonäär 19. august 2019, 16:48
Ka ju käis seal päästmas. tagajärjed teadmata.
k
kui laps on laps ja laps on abitu 19. august 2019, 11:28
tuleb keelustada abordid Eestis, on nii v , neist neegritest ei ole kasu kellegile nii et suht ükskõik kas neid sureb 100 , 1000 või 100 000
Loe kõiki (72)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee