Poliitika

Millal vahetuvad ministrid või kukub valitsus? (69)

Toimetas Gerly Mägi, 16. august 2019, 10:20
Foto: Erki Pärnaku
Elmar Vaheri ning Mart ja Martin Helme tüli tõttu on tõstatunud küsimus, kas peaminister Jüri Ratas võtab lõpuks midagi ette, et oma valitsuse ministreid taltsutada või jääb seekordki kõrvalt vaatama.

Reformierakonna esinaine Kaja Kallas kirjutas Facebookis, et sellises olukorras ei jää peaministril küll muud üle, kui mõlemad ministrid ametist vabastada või siis terve valitsusega tagasi astuda.

Ratas ütles, et kohtub Mart Helmega pärast viimase puhkuse lõppemist kolmapäeval. Millal peaministril Martin Helmega vestlus plaanis on, pole veel avalikustatud.

Ent mis võib juhtuda, kui Jüri Ratas otsustab pärast sise- ja rahandusministriga kohtumist, et Helmedele piisab vaid noomitusest?

Samal teemal

Põhiseadus lubab korrektuure teha riigikogul

Põhiseaduse § 65 lg 13 järgi otsustab riigikogu umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile. See tähendab, et kui 9. septembril algab riigikogu uus istungijärg ning riigikogulased suunduvad Toompeale tööle, võivad nad ministrid Stenbockist nädala-kahe jooksul välja tõrjuda. Kui aga opositsiooniparteidel hing varem täis saab, on võimalik kutsuda riigikogu umbusaldushääletuseks ka varem kokku, enne ametlikku istungiperioodi algust.

Et umbusaldamise eelnõud riigikogus algatada, peab selleks allkirja andma viiendik riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 inimest. Pärast vastava avalduse esitamist riigikogu esimehele, tuleb umbusalduse avaldamine otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval.

Kas üks, kaks või kõik ministrid?

Kui riigikogu umbusaldab üht-kaht ministrit, tuleb peaministril lihtsalt uued ametisse nimetada. Kui aga umbusaldatakse peaminister Jüri Ratast (näiteks selle eest, et ta pole Helmeid korrale kutsunud), siis võib kukkuda kogu valitsus.

Ministri või valitsuse umbusaldamine õnnestub siis, kui selle poolt on riigikogu koosseisu enamus ehk vähemalt 51 inimest.

Peaministrile või valitsusele umbusalduse avaldamise korral eristatakse konstruktiivset ja destruktiivset umbusaldusavaldust. Konstruktiivse umbusaldusavalduse korral peavad umbusaldusavalduse algatajad tegema teatavaks oma peaministri­kandidaadi, kes saab valitsuse moodustamise ülesande, kui parlament on avaldanud peaministrile või kogu valitsusele umbusaldust. Destruktiivse umbusaldusavalduse korral sellist kohustust pole. Konstruktiivse umbusaldusavalduse eeliseks on, et sel juhul on väga suure tõenäosusega tagatud uue valitsuse moodustamine ja sellega seoses stabiilne valitsemine ning välistatud on kergekäeline umbusaldus­avalduse algatamine.

Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib president kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada riigikogu erakorralised valimised.

Kui aga umbusaldamine riigikogus läbi ei lähe? Siis ei juhtugi midagi ning vabandusvalitsus jätkab oma tööd edasi. Samal alusel saab umbusalduse avaldamist uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletusest.

Meenutus: viimane praeguse valitsuse liikme umbusaldushääletus toimus 3. juunil, mil riigikogu otsustas Mart Helme ametis jätkamise üle.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee