Eesti uudised

Teadur Lauri Leppik: pensionisüsteemiga toimub rabistamine, fundamentaalsed küsimused on vastuseta (29)

Viljar Voog, 13. august 2019, 17:35
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik.Foto: Tiit Blaat / Ekspress Meedia
Aastal 2001, kui praegust teise pensionisamba süsteemi rakendati, oli Lauri Leppik selle loonud sotsiaalministeeriumi nõunik. Praegust vägikaikavedu pensionireformi üle jälgib Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur rahulikult, kuid skepsisega.

„Ma vaatan ja jälgin, mis toimub ja milliseid otsuseid tehakse, üsna rahuliku meelega,“ ei lase Leppik end viimastel päevadel Toompeal toimunud suuremast kisast-kärast pensionireformi ümber häirida. „Oli oodata, et vastu sügist see diskussioon elavneb ja kui jõutakse detailideni, siis selguvad ka osapoolte vahelised erimeelsused.

Samal teemal

Aga isegi aktsepteerides seda, et selline reform ette võetakse, siis mina ootan minimaalselt, et kommunikeeritaks nägemus, milline Eesti pensionisüsteem pikemas perspektiivis välja nägema hakkab. Pensionide puhul rohkem kui ühegi teise süsteemi puhul on oluline pikk vaade. Mulle tundub, et praegu on kogu see arutelu väga lühikeses vaates. Hüva, jätame teise samba vabatahtlikuks ja anname riiklikule pensionile natukene juurde, aga see pole veel visioon pensionisüsteemist pikemas vaates. Kuidas pension kujunema hakkab, millised on uues süsteemis need lahendused, millega tagatakse ühelt poolt pensionide piisavus ja teiselt nende jätkusuutlikkus? Need on iga pensionisüsteemi puhul fundamentaalsed küsimused ja neile vastust pole. Praegu toimub lühikeses vaates tehniline rabistamine.“

Leppiku sõnul oleks vaja senisest detailsemat analüüsi, kes teise samba vabatahtlikuks muutmisel selle kogumisest loobuvad ja kes jätkaks.

Praegu on tehtud vaid mõned küsitlused, et kui palju neid inimesi võiks olla, kuid kuna teine sammas on otseselt seotud inimeste sissetulekuga – kaks protsenti maksab koguja ise, neli tuleb riiklikust sotsiaalmaksust, siis määrab just loobujate palganumber, kui palju vabaneb sotsiaalmaksus vahendeid, mille saab siis suunata esimese samba väljamaksetesse (loe: praeguste vanurite pensionitõusu). Loogika ütleb, et pigem võtavad kogutud raha välja just madalamapalgalised inimesed, kel seda raha praegu nüüd ja kohe vaja läheb.

„Kaasaegses poliitika tegemise kontekstis peaks olema asja eeldus, et on olemas analüüs, mis näitab, mis meid ees ootab, aga tundub, et hetkel tahetakse ära otsustada ja siis pärast analüüsida,“ rääkis Leppik teise samba aruteludest.

Sama kehtib ka erakorralise pensionitõusu kohta, mille toimumine tahetakse ära otsustada, aga jõustumine sõltuvat vahendite tekkimisest. „Millist sõnumit selline reform kannaks? Elame peost suhu ja loodame helgele tulevikule? Lihtsaks optimismiks alust praegu pole.“

Leppiku spekulatsioon on, et valitsuses võibki eksisteerida soov pigem muuta teine sammas vabatahtlikuks, mitte töötada selle efektiivsemaks muutmise kallal, sest nii on tootlikkuses pettunud inimesi rohkem, nood võtavad raha välja ja nii vabaneb raha erakorraliseks pensionitõusuks. Eksperte pigem ei kuulata. „Aga demokraatlikult valitud valitsusel on võimalik sellised samme astuda,“ nentis teadur.

29 KOMMENTAARI

p
Peep 14. august 2019, 20:30
Õpetajaid on puudu ja seetõttu sai iga noor õpetaja kes tuli tööle kooli kingituseks 6000 eurot. Eelmised valitsused on raha tuulde loopinud ja praegusel pole kerge nende vigu parandada. Peame kannatlikud olema.
t
Tiiu 14. august 2019, 20:27
Praegune valitsus on andnud suuri summasid teadusele,meditsiinile, haridusele. Ansipi valitsus aga kaotas isegi ära ravi saamise võimaluse kohapeal.
Loe kõiki (29)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee