Ametnikud kardavad: pensionireform võib olla põhiseadusega vastuolus (83)
Nimelt peljatakse, et reform seab ebaausasse seisu need enne 1983. aastat sündinud inimesed, kes otsustasid 2001. aastal mitte teise sambaga liituda, sest lähtusid eeldusest, et sinna panustatav raha jääb seotuks pensioniea saabumiseni ehk kuni 40 aastaks. Möödunud on vähem kui pool sellest ajast ja nüüd tahetakse liitujatele ise panustatud raha koos riigipoolse lisaga peopesale laduda. Sambast toona loobunutel pole kätte saada aga midagi ehk see seaks nad ebavõrdsesse seisu. Ametnikud kardavad, et seetõttu võib vaidlus reformi üle jõuda välja riigikohtusse ja selle rakendamine venida.
Samal teemal
„Arvestades põhiseaduse senist rakenduspraktikat on tõenäosus ebameeldivusteks pigem väike,“ vastas Õhtulehe palvele riigiametnike muret analüüsida advokaadibüroo Soraineni partner ja Tartu Ülikooli õppejõud Carri Ginter. „Seadused muutuvad ja sellega tuleb arvestada. Teoorias võib siin rääkida põhiõiguste riivest aga rikkumisest pigem mitte. Otsust langetades teadsid isikud, et nad satuvad edaspidi liitujatest erinevasse gruppi. Samuti puudub õiguspärane ootus, et seadused kunagi ei muutu.“
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab põhiõiguse riive ja rikkumise vahet nõnda: „Kaitseala riivet tuleb eristada põhiõiguse rikkumisest. Kaitseala riive vallandab riigi tegutsemise õigustamise vajaduse. /.../ Põhiõiguse rikkumisega on tegu alles siis, kui kaitseala riivet ei ole võimalik õigustada.“
Teine pensionisammas on kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele. Vanematele pakuti võimalust sellega liituda taotluse alusel.
Põnevat ja kasulikku
83 kommentaari