Enamus vastajaid oli seisukohal, et teine pensionisammas võiks tõesti olla vabatahtlik. Nii mõnigi tõi positiivsena välja selle, et sellisel juhul oleks igaüks ise oma vara koguja ja nii ei jäädaks vanemas eas ainult riigi najale. „Asi on seal maal, et võtta asjad enda kätesse, mitte lihtsalt näpuga näidata ja kellegi teise peale loota. Ma arvan et igaüks teeb oma rahaga, mida ta tahab,“
kommenteeris Õhtulehe teele sattunud Ženja Fokin.
Samal teemal
Nooremad vastajad olid reformi suhtes soosivad ja tõid samba omamise vabaduse välja kui hea asja. Mitte keegi ei öelnud, et nad võtaksid raha niisama kulutamiseks välja, kuid mõni kaalus teise sambasse kogutu investeerimisfondi tõistmist või näiteks kinnisvarasse panustamist. Pensionisamba vabatahtlikuks tegemise küsimuse peale elavnesid need, keda selline muudatus ka tegelikult puudutas, aga vanemas eas vastajad rääkisid sellest reformist ükskõiksemalt, kuna neil seda sammast polegi. „Ma hakkasin pensioni saama enne kui mingi teine sammas üldse olemas oli,“ vastas nii mõnigi ja neile läks rohkem korda Keskerakonna lubatud erakorraline pensionitõus.
Hoolimata vanusest olid kõik vastajad kindlad, et pensionit puudutavad reformid tuleb enne käiku laskmist mitu korda läbi mõelda. Kaamera ette sattus ka Vambola Paavo, kes võttis reformide teema kokku, „ei ole vaja kiirustavaid otsuseid teha, sest see puudtab kõiki ka mind, teid ja siin tänaval teisigi inimesi. Igatahes ma ütlen, et seal on vaja väga mitu korda mõõta, enne kui midagi otsustada.“
Sisuturundus
108 KOMMENTAARI