Eesti uudised

HÄIRIV VIDEO | Võikad kaadrid: Eesti suurima munatootja farmis tapeti kana püssilasuga (74)

Andra Nõlvak, 13. august 2019, 15:11
Kanakasvatus DAVA Foodsis.Foto: Robin Roots
„Meieni laekusid õõvastavad pildid ja videod paar nädalat tagasi. Videol on selgelt näha, kuidas DAVA Foods Estonia ASile kuuluvas Kulli farmis Lool toimub lindude tapmine eriti võikal ja piinaval viisil,“ kirjutab Eestimaa Loomakaitse Liit Facebookis, jagades videot, milles on kuulda, kuidas kana püstoliga maha lastakse. DAVA Foodsi juhatuse liikme Vladimir Sapožnini sõnul ei ole kõik aga nii, nagu liit väidab.

 

„Kana kõnnib rahulolevalt pikas koridoris puuride vahel. Lõpuks ometi on ta saanud välja imepisikesest raudsest puurist, kus ta on pidanud veetma mune tootes terve elu. Pahaaimamatult nokib ta vahekäigus olevaid kruusaterakesi, kuni kostub õhku läbilõikav pauk... Kana keha läbib valusööst, sest teda on tabanud õhupüssikuul... Kõik see kõlab kui väga halvas videomängus, mitte 21. sajandil Eesti suurima munatootja farmis,“ juhatavad loomakaitsjad sisse loo Kulli farmis juhtunust.

Kiirelt saatsid loomakaitsjad kaebuse veterinaar- ja toiduametile (VTA) asja kontrollimiseks. Samal päeval külastasid nende sõnul inspektorid Kulli farmi ning tuvastasid rikkumise. Peale VTA käiku sai liit vihjeid, et farmis töötanud ja videod teinud noor naine vallandati päevapealt usalduse kaotamise tõttu: nimelt olevat ta rikkunud eeskirjades sätestatud reeglit olla konfidentsiaalne. „Tundub enam kui absurdne, et tänapäeval julgeb üks suur ettevõte lubada endale nõuda konfidentsiaalsust jämeda seaduserikkumise korral ja seetõttu inimese vallandada,“ toovad loomakaitsjad välja. „Meid hämmastas ka töödejuhataja ähvardav toon kirjades ning töötaja hirmutamise taktika. Vaidlus tööandjaga hiljem jätkus ja ilmselt jätkub edaspidigi. Meil õnnestus noore naisega rääkida, kuidas olid asjad tema vaatenurgast.

Inimene otsis tööd ja leidis, et Kulli farmis pakutakse päris head tunnitasu, ning oli nõus sinna tööle minema. Kohe esimesel tööpäeval oli tal vestlus ja kohtumine farmi töödejuhataja Andres Untiga. Naine märkas kohe mehe kabinetis olevat õhupüssi. Ei läinud kaua, kui mees uuriski, et kas naine on varem relva käsitsenud ja oskab lasta. Ebalevalt oli naine vastanud, et kunagi on ta tõesti ehk mingeid sõjamänge mänginud. Sellest teadmisest töödejuhatajale piisas ja peale paberimajanduse allakirjutamist näitas ta naisele, mida too peab tegema. Koos mindi Kulli farmi ühte kanalatest, kus olid enamus puuridest tühjad seoses farmis levinud viirusega. Ühte hoonesse mahtuvat ca 55 000 kana ja kui tekib nt salmonelloosipuhang, siis tuleb hukata kogu kanala linnud. Kanala tühjendamise käigus pääseb mingi hulk kanu siiski vabadusse ja nende tapmiseks kasutatakse julma ja piinavat meetodit. Enne tööleminekut lindude püssist tapmisest muidugi juttu polnud.

Unt näitas naisele kanalas ette, kuidas tuleb tulistada. Käskis sihtida pähe, kuid ise ta paraku alati nii kindla käega polnud ning nii mõnigi kana jäi maha piinlema, kuul keres. Põhjuseks, miks selliselt kanu tappa, tõi mees selle, et muidu ei saavat neid kätte.

Noorele naisele tundus taoline ülesanne imelik, kuid ta oli äsja naasnud Austraaliast, kus töötas loomafarmis ning oli kokku puutunud ka loomade surmaga. Ta ei tulnud selle pealegi, et tööandja võiks käskida tal teha midagi seadusevastast. Samas ei tundunud naisele asi siiski õige ja seepärast ta ka videod tegi ning need tuttavale edastas, et nõu küsida.

Peale näitlikku kanade tapmist jäi noor naine ca paariks tunniks siis tööandja käsku täitma. Selle ajaga tappis ta ca 5-6 kana. Rohkemaks polnud ta suuteline. Laibad pidi ta korjama musta prügikotti ja viskama konteinerisse, kuid seda ta enam ei suutnud ning ütles sama ka töödejuhatajale.

Kanade laibad korjati tõesti tavalistesse mustadesse prügikottidesse ja visati konteinerisse. Päris kindlasti pole selline loomade utiliseerimine lubatud. Kõik surnud loomad ja linnud tuleb viia Väike-Maarjasse, kus need käideldakse nõuetekohaselt.

Kui on tegemist viirusega, nagu selles kanalas kevadel avastati, siis ei ole Eestis võimalik neid linde hukata ega utiliseerida, kuna puuduvad nõutud tingimused. Selleks viiakse linnud tavaliselt Poola või mujale, kus tingimused on olemas.

Hetkel jääb lisaks seaduserikkumisele, et laibad visati konteinerisse, millega nad satuvad lihtsalt prügimäele, ka kahtlus, et tegemist oli salmonelloosiviirusega kanadega.

Kanade hukkamiseks oli teisigi piinavaid meetodeid. Näiteks kirjeldas naine, et üheks viisiks oli see, kui kanal võeti peast kinni ja keerutati teda pea kohal õhus kuni lind suri. Kahjuks ei taibanud naine teisi meetodeid filmida. Samas olevat farmis üleval kaamerad, mille vaatamisel saab kindlasti tuvastada, kuidas täpselt selles kanalas lindude hukkamine käis. Kindlasti pakuvad need lindistused huvi erinevatele riiklikele järelevalveinstantsidele.

VTA võtab selliseid juhtumeid väga tõsiselt. Loomade heaolu ja -tervise osakonna juhataja Harles Kaupi sõnul on selline piinaval viisil lindude tapmine igas mõttes seadusevastane ning mitte ühestki aspektist õigustatud. Jääme ootama VTA edasisi samme antud loos.

Eestimaa Loomakaitse Liit ei poolda puurikanade pidamist ja palub sellist suhtumist ja tegevust mitte toetada ning puurikanade mune mitte osta. Elame siiski humaanses ühiskonnas, kus on ka seadused. Inimesed, kes ei hooli loomadest ja lindudest, ei peaks nendega ka töötama. On taunitav, et linde käsitletakse kui vahendeid munade tootmiseks ning nende heaolu on ainult tühipaljas sõnakõlks peenel kodulehel. Mõistame üheselt hukka DAVA Foods Estonia ASile kuuluvas farmis lindude piinaval viisil tapmise,“ kirjeldavad loomakaitsjad juhtunut.

Mis on juhtunu kohta öelda munatootjal endal? „Te ei ole ainuke, kes helistab,“ sõnab DAVA Foodsi juhatuse liige Vladimir Sapožnin telefonitsi ja lubab küsimustele vastata meili teel tänase päeva jooksul. „Seal on rohkem ebatäpsusi ja valet kui tõde, eks ole! Tahaksin vähe põhjalikumalt vastuse koostada,“ sõnab ta enne kõne lõppu, viidates Eestimaa Loomakaitse Liidu infole.

Kell 16.21 saabub lubatud vastus, milles Sapožnin sõnab, et nende meeskonnal on kahju, et munatootmisest on läinud liikvele info, mis annab tervikust vale pildi. 

„Toiduainetööstuses on kindlad reeglid, et tagada inimestele toidu turvalisus. Vastavalt veterinaarameti reeglitele toimub kanade hukkamine tservikaaldislokatsioonina, mida peetakse kõige humaansemaks viisiks. Tehakse seda n-ö üksikute kanade puhul, kui nendega on midagi juhtunud. See on nõnda ka teistes riikides. Eestis saadetakse hukatud linnud vastavalt veterinaarameti reeglitele konteineris Väike-Maarjasse, kus on loomsete jäätmete käitlemise tehas,“ tutvustab mees protseduure.

„Kui farmis on mõni haigus või linnud on jäänud vanaks, siis saadetakse nad elusana Poola. Bioturvalisuse tagamiseks kasutatakse vahel ka õhkpüssi, seda eelkõige juhtudel, kui mõni lind nagu näiteks tuvi lendab sisse jne väljastpoolt farmi. Sama bioturvalisuse oht on siis, kui mõni lind farmist välja lendab. See tähendab ohtu kogu farmile ning võimaliku nakatumise riski teistele farmi lindudele. Õhkpüssi kasutamise reeglistik on meil kirjas tööjuhendis ja sisekorraeeskirjas. Miks selles farmis proovipäeval olnud töötaja nõnda talitas, on olemasoleva info põhjal raske öelda, kuid me tegeleme sellega,“ selgitab ta olukorda. 

74 KOMMENTAARI

o
Odin 14. august 2019, 11:07
Kas siis kui kana v kuke pea oleks kirvega maha löödud, nagu talumehed ja kolhoosnikud tegid, oleks vähem võigas olnud? Ma usun, et see Andra sööb ka kanaliha, aga selle peale, mis kombel see kana surmati, ta ei mõtle. Või mõtleb, et sööb elusat kana, mis ei ole võigas?!
k
Kas 14. august 2019, 08:22
kahurit ei jõua omale soetada?
Loe kõiki (74)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee