Eesti uudised

Eksperdid: pensionisamba ja erakorralise pensionitõusu muudatused vaid suurendavad riigi kontrolli (38)

Johanna-Kadri Kuusk, 12. august 2019, 17:28
Madis MüllerFoto: Jörgen Norkroos
Eesti Panga president Madis Mülleri sõnul ei ole esmaspäeval jutuks tulnud erakorraline pensionitõus sisuliselt kuidagi seotud võimalike muudatustega kogumispensioni põhimõtetes.

"Kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine tähendab teistmoodi sõnastades seda, et inimesed ei pea enam pensioniks raha säästma. Kui raha säästma ei pea, siis paraku nii Eesti kui teiste riikide kogemus näitab, et arvestatav osa inimestest seda ka ei tee. Kehtiva pensionisüsteemi loogika järgi peaks iga inimene tööealisena osa oma sissetulekutest tulevase pensioni nimel kõrvale panema, et leevendada ühiskonna vananemisega kaasnevat survet riiklike pensionikulutuste kasvuks,“ ütles Müller.

Samal teemal

„Kui selline kohustus kaob ja kõik enam ei säästa, siis riikliku pensioni roll inimeste pensionipõlve kindlustamisel vastavalt ka paratamatult kasvab. Tegemist on huvitava paradoksiga, kus isikliku vabaduse rõhutamise tõenäoline pikaajaline tagajärg on hoopis riigi rolli suurenemine üksikisiku isikliku vastutuse arvelt,“ märkis ta.

Siit tuleneb Mülleri sõnul ka Eesti Panga üks peamine mure kogumispensioni ümberkorraldustega seonduvalt – suure tõenäosusega ootused riiklikule pensionile nende muudatuste tulemusena tulevikus kasvavad. Kuna suureneb pensionäride arv suhtena tööealistesse inimestesse, siis tekib siit täiendav pinge riigieelarve planeerimisel ja surve maksukoormuse tõusuks või muude kulude kärpimiseks.

„Samuti oleme keskpangas mures selle üle, kui põhjalikult on tehtud reformi mõjuanalüüs. Teises pensionisambas koguvad praegu sääste ligi 700 000 inimest ning pensionisüsteemi muutmine mõjutab tulevikus märgatavalt inimeste sissetulekuid ja maksukoormust. Pensionireformi tegemisel tasuks vähemalt üheksa korda mõõta, enne kui lõikama hakata,“ nentis Müller. 

LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmuse sõnul on õige küsida, kust koalitsioon selle raha üldse saab. „Valitsuses on küll väga tore olla, aga teadaolevalt ei too valitsus raha sisse. On kaks kohta, kust nad võivad raha saada: rahvast maksustades või laenates. Laenamine ei ole küll hea tava, aga ütleme nii, et tavainimese laen ei ole sama sellega, kui valitsus laenu võtab,“ rääkis Lõhmus.

Tema sõnul ei lahenda teise samba reform ega esimese samba suurendamine kumbki pensionite maksmise süsteemi kui tervikut. „Kas nende kahe asjaga pensionisüsteemile läheneda on kõige õigem, seda ma ei saa küll öelda. Mõlemat muudatust peaks korralikult kaalutlema,“ sedastas ta.

„Ma ei ole kahjuks või õnneks nende kõneluste juures olnud. Mul on raske seisukohta isegi võtta, sest ma ei ole argumente kuulnud. Loomulikult toob igasugune muudatus omakorda kaasa muudatuse ja kuidas see siis kedagi mõjutab? See on muidugi selge, et kui pensionit tõsta, siis kuskilt peab see raha tulema. Mina olen siiski seisukohal, et eraisik peaks saama ikkagi valida,“ rääkis Lõhmus, viidates oma ettepanekule teha ka esimene pensionisammas vabatahtlikuks.

„Mulle tundub, et see pension on paljude jaoks selline kauge asi. Minu soov on see, et kui teha pensioni kogumine isiklikuks ja konkreetseks, siis inimesed vaataksid seda ka hoolikamalt. Ma saan sellest ka aru, et valitsuse erakonnad on ilmselt andnud erinevaid lubadusi ja nüüd nad üritavad mõlemad oma lubadusi täita ja mitte oma valijaid petta.

"Ma eeldan, et Isamaa loodab, et osa inimesi loobub eraomandist ja läheb tagasi sellesse riiklikusse sambasse. Ja ma ütlen suurepärane, kui liikumine oleks mõlemas suunas, et saaks ka sealt ära minna. Aga kui ta on ühesuunaline ja selline hägune... teine sammas on selles suhtes hästi lihtne, et sealsele infole on hoopis lihtsam ligi pääseda aga esimese sambaga on see lugu hoopis keerulisem,“ arutles Lõhmus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee