Juhtkiri

Juhtkiri | Mustkunst – pensionid suuremaks, teine sammas väiksemaks (24)

Ohtuleht.ee, 12. august 2019, 17:06
Pensionärid võivad olla rahul, sest pärast seda, kui erakorralise pensionitõusu ja teise samba reformimise läbirääkimistelt on liikvele läinud jutt, et tõus saab teoks juba järgmisel aastal, on väga raske sellest loobuda või tähtaega edasi lükata. Peaministrierakonna jaoks on kaalul väga palju, sest kui lisaks vene häältele kaotaksid nad ka pensionäride hääled, võib kogu Keskerakond pillid kotti pakkida. 

Lubadus on väga kallis, kolme aasta peale tervelt 550 miljonit eurot, aga kuna tegu on nende põhilise valimislubadusega, siis sellest loobuda ka ei saa. Lisaks raha leidmise murele on vaja ka ülejäänud ühiskonnale selline valik ära põhjendada, sest pinged on selletagi õhus, kui riigipalgalisi – õpetajaid, politseinikke ja päästjaid – ähvardab tõusu asemel hoopis palkade külmutamine tervelt neljaks aastaks.

Samamoodi pole ka Isamaal taganemisteed teise pensionisamba remontimisel. Lubades sambast väljumist ja raha väljavõtmist on oht, et paljud tormavad raha välja võtma ja ära kulutama ning hiljem, kui raha otsas, sirutatakse käsi uuesti nõudlikult riikliku pensioni suunas. Kuid samavõrra võimalik on olukord, et rahvas ei kiirustagi teisest sambast lahkuma. Paljusid häiris just sunnismaisus ja iseotsustusõiguse puudumine. Neid, kes vabaduse saabudes hakkaksid ka isikliku investeerimiskontoga mässama, võib olla kaduvvähe. Nii ei pruugi teoks saada poliitikute plaan rahastada erakorralist pensionitõusu sambast raha väljavõtjatelt laekuva tulumaksu ja ülejääva sotsiaalmaksu arvelt. 

Samas surve samba muutmiseks on tugev, mis kinnitab mitte ainult poliitikute kunagisi valearvestusi ja sinisilmsust. Piisab, kui meenutada vaid pangareklaami lõunas vanaduspuhkust nautivast Andrus Veerpalust, kuid teise samba igakuised väljamaksed jäävad täna enamasti vaid paarikümne euro piirimaile. Ükskõik milline aga sambareform saab olema, on vaja ka tagada kõigi võrdne kohtlemine. Minister Tanel Kiige soov, et pensionid kasvaksid võrreldes keskmise palgaga, on muidugi kaelamurdev vananeva ja kahaneva rahvastikuga väikeriigi jaoks. Põhiküsimus on, kust ja mille arvelt võtta ilma maksusid tõstmata vajaminevad sajad miljonid.     

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee