Ilm ja loodus

EESTIT RAPUTAVAD TORNAADOD? Facebookis hoiatatakse, sünoptik nimetab hirmu asjatuks (7)

Ohtuleht.ee, 12. august 2019, 12:20
Foto: Andres Putting/ Ekspress Meedia
Facebooki ilmagrupis hoiatatakse, et esmaspäeval on igas Eesti nurgas suur oht trombide ehk tornaadode tekkeks. Riikliku ilmateenistuse sünoptik lükkab selle väite ümber.

„Kuna õhumass on veel ebapüsiv, siis on oodata ka konvektsiooni ja selle mõjul areneb siin-seal rünksajupilvi. Nende suhtes tasub olla ettevaatlik, kuna rünksajupilved on võimelised põhjustama äikest ja üldiselt moodustuvad just nende alla lehterpilved, millest võib areneda lõpuks tromb. Lehterpilvi on täheldatud viimastel nädalatel üllatavalt palju nii Lätis kui ka Eestis. Igatahes tingimused üksikute keeriste tekkeks on täna õhtul olemas ja oht püsib kogu Eestis. Antud ülevaate eesmärk ei ole külvata paanikat, vaid informeerida teid eelkõige potentsiaalsest ohust,“ seisab kirjas ühes grupi „Ohtlikud ilmanähtused Eestis“ postituses.

Eesti riikliku ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak lükkas tornaadode võimaluse ümber. „Meie praegu ühtegi ohtu ei näe. Me ei näe, et oleks isegi soodsad tingimused trombi tekkeks,“ sõnas Paljak. 

„Trombide ennustamine on väga kaheldav. Tõepoolest, trombi tekkeks võivad olla väga head tingimused, aga lõpuks võib asi piirduda vaid kerge äikesega. Trombid on nähtused, mida saab kindlalt näha vahetult enne nende toimumist, need on alles viimasel minutil radarilt nähtav. Seega tundub selline viimasel minutil hoiatamine asjatu.“

 

Mis asi on tromb?

Tromb ehk tornaado on tohutu kiirusega pöörlev õhusammas, mis ulatub äikesepilvest maapinnani ja milles võivad tuuled saavutada kiiruse kuni 145 m/s. Maailmas tuntakse seda nähtust enamasti tornaado nime all.

Pöörise keskel on õhurõhk erakordselt madal ning see imeb maapinnalt üles tolmu ja prahti. Tornaadosamba muudab nähtavaks temas sisalduva veeauru kondenseerumine. Tornaado liikumine mööda maapinda võib ajuti peaaegu seiskuda, kuid saavutada ka sõiduauto kiiruse (110 km/h). Põhjapoolkeral pöörleb enamik tornaadosid tsüklonaalselt ehk vastupäeva, lõunapoolkeral antitsüklonaalselt ehk päripäeva.

Eestis nimetatakse tornaadot trombiks ehk tuulispasaks, veekogu kohal tekkinud trombi aga vesipüksiks. Äikese puhul esineda võivat väga suure kiirusega
tuulepuhangut nimetame pagiks. Vahel on trombi ja pagi raske eristada, sellepärast kutsutakse neid kõiki koos ka väikese ulatusega suvetormiks. Sellised suvetormid võivad küll olla seotud tsüklonaalsusega, kuid tavaliselt on need seotud lähikonnas tekkinud väikesemõõduliste madalrõhualadega. Nagu üldine nimigi ütleb, esinevad trombid Eestis vaid suvel. Tuule kiirus ületab neis ohtliku kriteeriumi − 25 m/s. USA-s haarab tornaado suure, keskmiselt 50–300 m laiuse ja kuni 8 km pikkuse maa-ala, Eestis on see ala väiksem. Mõneminutilise kestuse ja haaratud maa-ala väiksuse tõttu on harvad need juhud, kui trombi või vesipüksi on saanud jälgida meteoroloogiajaamas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee