Ilm ja loodus

ÜLLATAV MUDEL: kas Eestit võib tulevikus tõesti ohustada veekriis? (63)

Toimetas Aare Kartau, 12. august 2019, 12:52
WRI interaktiivne kaart näitab, et Eestit võib ohustada veekriis.Foto: wri.org kuvatõmmis
Veerandit maailma rahvastikust võib oodata ees täielik veepuudus, selgub Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) värskendatud veekriisi atlasest. Ohustatud piirkonda kuulub ootamatult ka Eesti, ent kas meil on ka tegelikult põhjust muretsemiseks?

WRI teatel kasutavad põllumajandus, tööstus ja omavalitsused 17-s kõige ohustatumas riigis igal aastal ära kuni 80% olemasolevast pinna- ja põhjaveest, vahendab The Daily Mail. Instituudi sõnul võivad isegi väiksemad põuaperioodid – mida kliimamuutuste tõttu aina rohkem esineb – põhjustada neis riikides kriitilisi olukordi. Näiteks võib tuua hiljutised Kaplinna, Sao Paolo ja Chennai kriisid. WRI tegevjuhi Andrew Steeri sõnul on veepuudus suurim kriis, millest avalikkuses palju ei räägita.

Eesti on paigutatud WRI rahvusvahelise veestressi edetabelis keskmisest kõrgemale – 58. kohale. Seetõttu kuulub Eesti keskmise-kõrge kriisitasemega piirkonda. Võrdluseks asub meie lõunanaaber Läti selles nimekirjas alles 164 riigi seas 131. kohal, olles üks madalama veekriisi lähtejoonega riike. Veekriisi lähtejoon mõõdab kasutatava vee suhet olemasoleva taastuva vee hulgaga. Ka sama mõõdupuud kujutaval kaardil võib Põhja- ja Lääne-Eesti piirkonnas märgata kurjakuulutavat punast tsooni.

WRI rahvusvaheline veestressi edetabel.Foto: wri.org

Ekspert: põhjust muretsemiseks pole

WRI andmetel põhineva Eesti kehva olukorra üle arutles keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Ojamäe, kes leidis, et veevarude jätkusuutlikkuse pärast me siiski muret tundma ei pea. Tema sõnul põhineb antud töö 2015. aastal ilmunud uuringule, kus Eesti sai WRI tehtud mudelarvutuse kohaselt 2040. aastaks potentsiaalse veepuuduse riski osas väga kõrge koha. „Meile on jäänud siiamaani selgusetuks, miks Eesti selles nimekirjas on – töös endas selget vastust ei antudki, vihjati vaid üldiselt ekstreemsematele ilmaoludele (põuad/uputused) ja kunagisele ÜRO ülevaatele,“ selgitab Ojamäe.

Ühe võimalusena selliste tulemuste selgitamiseks näeb keskkonnaagentuuri spetsialist seda, kui nendes arvutustes arvestati Eesti osas näiteks elektrijaamade jahutusvee võtmist (näiteks summeeriti kahe elektrijaama veevõtud, arvestamata, et see jahutusvesi ka keskkonda tagasi juhitakse). Kui lisati samuti näiteks ka kaevandustest ära juhitav kuivendusvesi, võibki kaart punaseks värvuda. Tema sõnul kasutati globaalset mudelit ning seetõttu on ilmselt ka eeldused globaalsed – rahvastik ja majandus muudkui kasvavad. „Otsesed tõendid selle kohta aga puuduvad, kuna indeksi arvutamise metoodika kirjeldus on väga üldine ja infot mudeli konkreetsete sisendite osas pole leida.“ sõnas Ojamäe.

Keskkonnaagentuuri spetsialist kirjutas eelmisel aastal WRI töö autorile ning palus tal jagada prognoosi täpsemat metoodikat, kuidas Eesti sellisesse nimekirja jõudis. Vastust Ojamäe aga ei saanud. „Keskkonnaagentuuri hinnangul ongi antud mudelis sees metoodiline viga ning veevarude jätkusuutlikkuse pärast me muret tundma ei pea,“ kinnitas Kristiina Ojamäe.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee