Seisukoht

Seisukoht | Märke ei olnud? (12)

Arvo Uustalu, ajakirjanik, 11. august 2019, 16:49
Foto: Erki Pärnaku
Kuus päeva enne 13aastase lapse surnukspeksmist pääses 15aastane poiss kohtu loal kinnisest lasteasutusest kodusele ümberkasvamisele. Seda vaatamata tema muljetavaldavale kuritegude registrile.

Ehki Pärnu taotles noore päti kinnises asutuses viibimise pikendamist, ei läinud siiski nii.

Paraku ei ole see ainus juhtum Eestis, kus arvatavasti hea käitumise eest vabanenud nii noored kui ka vanad pätid suskavad vahetult vabadusse pääsemise järel kedagi noaga või peksavad kellegi surnuks. Nagu ikka hakkavad peale ametnikearmee vabandusepalumised, et ei olnud märke, mis oleksid lasknud sellist sündmust ette ennustada, ja vangla on kasvatustöös ikkagi äärmuslik meede.

See, kas vägivald toimus garaažide vahel, kas lapsohver noris tüli, oli keegi narkojoobes või purjus, või on kellelgi raske lapsepõlv, on kümnenda järgu küsimused. Isegi siis, kui 13aastane laps kogenud pätti tõepoolest noaga ähvardas.

Õõvastav on hoopiski see, et lapspätid kogunevad rahulikult kangialustes ja riik on seejuures täiesti võimetu. Mis kasu on noore päti politseijaoskonda toimetamisest, kui sellele ei järgne talle mõistetavas keeles edastatud karistust? Mis kasu on kinnistest õppeasutustest, kui pätid lähevad sealt edasi mitte vanglasse, vaid garaažide vahele?

Õõvastav on, et kurjategijatel silitatakse pead ja ohvri lähedaste hinge jääb igavene vihkamine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee