Eesti uudised

ARVAMUSFESTIVAL | Erakondade juhid arutlesid tuleviku- ja kliimateemadel, Kaja Kallas puudus (56)

Ohtuleht.ee, 10. august 2019, 21:37
Foto: Teet Malsroos
Järjekordsele Arvamusfestivalile tõmbab joone alla traditsiooniline erakondade esimeeste debatt. 

Tänavu puudub arutelult Reformierakonna juht Kaja Kallas, kuid Mart Helme (EKRE), Indrek Saar (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Jüri Ratas (Keserakond) on kõik kohal. 

Debati üks moderaatoritest, ERRi ajakirjanik Rain Kooli ütles Delfile, et kuigi Reformierakond küsis võimaluse kohta saata debatile osalema keegi teine, öeldi sellele võimalusele ei. 

Õhtuleht üritas kontakteeruda ka Kaja Kallase ja Reformierakonna peasekretör Erkki Keldoga, aga kumbagi ei õnnestunud tabada. 

Debatti veavad Marleen Pedjasaar ja Rain Kooli ning arutelu saab jälgida Õhtulehe otseblogi vahendusel! 

21:34
Hindrek Pärg

Sellega lõpeb ka debatt ning 2019. aasta Arvamusfestival! 

21:32
Hindrek Pärg

Debati viimane osa puudutab tuleviku ühiskonnakorraldusest. Kui kujutate ette tulevikuriiki, näiteks Paidet 150 aastat pärast. Milline võiks maailm välja näha? Kas rahvusriigid eksisteerivad? Kas ja milline on demokraatia, ehk on tehnoloogia võimaldanud selleks ajaks rohkem otsedemokraatiat? 

Saar: Usun, et 150a pärast on rahvusriigid olemas. Mida rohkem maailm muutub, seda rohkem on meil vaja kogukonnatunnet -  midagi mis on omarahvus. Riigist hoiame kinni, aga selle eeldus on see, et äärmuspopulistid ei jõua selleni, et igasugune demokraatia ei hakka taandarenema. Kui ei säili demokraatia, ei säili rahvusriigid. 

Seeder: Maailm on tundmatuseni muutunud. Uued tehnoloogiad, aga seadused töötavad - igale jõule on vastujõud. Globaliseerumine vastandub rahvusriikide arenguga. Säilib tasakaal. Inimesed vajavad rahvuslikku enesemääratlust. Arvan, et rahvusrigiid eksisteerivad ka 150a pärast. Kõige rohkem on inimeste elu mõjutanud tehnoloogia. Kui vaatame, mida on teinud sotsiaalmeedia ühiskonnaga - ühest küljest ühendanud, teisalt lõhestanud. Need on need asjad, mida ette ei kujuta, kuidas see on 150a pärast.

Helme: Rahvusriigid on kindlasti 150a pärast alles, aga olen väga skeptiline demokraatia säilimise osas. Ma sõitsin siia Pariisi külast Lääne-Virumaalt ja panime GPS-i peale ning mida me näeme? Näeme, kus on politsei, kus on liiklusõnnetus, kus sõidame ja kui kiiresti. Suur Vend näeb meie kohta kõike. Kui te arvate, et see Suur Vend ei arene edasi ja ta ei võta demokraatiat enda kontrolli alla, siis eksite. See nõuab koordineeritud masside vastupanu, aga ma ei näe seda. Inimesed ostetakse ja lollitatakse ära. Sellepärast olen demokraatia osas 150 aasta tulevikus skeptiline.

Ratas: Tulevikus on veel suurem ressursside defitsiit kui täna. Loodan, et printsiip rahust on levinud kõikjale. Tehnoloogia muudab elu niimoodi, et keskmine eluiga pikeneb, just tänu tehnoloogia arengule meditsiinis. Loodan väga, et pendelränne maa- ja linnaelu vahel hakkab tagasi pöörduma tänu tehnoloogiale, just maakeskkonna kasuks. Eesti kohta usun, et 150a pärast näeme jätkuvalt kasvava rahvaarvuga riiki.

Seeder: Võib-olla mitte 150a pärast, aga 500a pärast oleme kõik surematud, sest meditsiin areneb nii kiiresti. Kui ühel hetkel on võimalik aju välja vahetada, nagu praegu saab vahetada teisi organeid, siis inimene muutub robotiks.

21:19
Hindrek Pärg

Milline on Eesti kliimaplaan ning kui palju riigieelarvest sellele kulutatakse?

Ratas: ei hakka kordama, sest osaliselt sellest juba rääkisime. Puudutaksin seda, mida juba ka teadlane ütles, et praegu on ohtlikud tendentsid. Tooksin sellest suvest ühe kliimauudise - Gröönimaal pole sellist juulit varem olnud, see  on tähendanud väga palju Gröönimaa sulamist, magevee tulekut ja merevee taseme tõusu. Ma ei öelnud üldse irooniliselt, aga Eesti siseselt on kliima suur narratiiv

21:17
Hindrek Pärg

Küsimus Ratasele ERR-i kommentaariumist: "Kas vastab tõele, et teatud Eesti ärimehed maksavad Keskerakonna võlad juhul, kui koalitsioonis püsivad konservatiivsed jõud. Kui see pole nii, siis millega põhjendate konservatiivide valitsuses hoidmist?

Ratas: Esimesele küsimusele on vastus ei. Ja teiseks: põhjus on selles, et suutsime poliitilisel tasandil kokku leppida, kuidas Eesti elu edasi viia."

21:15
Hindrek Pärg

Paljud maailma suurimad poliitikud pole 50 aasta pärast enam elus, aga nemad võtavad vastu otsuseid, mis mõjutavad praegu 16aastaseid, kes protesteerivad. Mis on prioriteet, kuidas keerukat probleemi peaks lahendama?

Ratas: Nõus, et teema on väga tõsine. Kliima ja keskkonna teema on Eesti lähikümnete peamine narrativ. See on seotud sotsiaalkeskkonna ja majandusega.  Julgen täna öelda, et nii tõsiselt pole Eestis ükski valitsus esimese 100 päeva jooksul keskkonnaga tegelenud. Oleme otsustanud ära, et rongiliiklus elektrifitseeritakse. See on väga suur samm ja investeering. Oleme otsustanud ära, et hakkame taastoetama elektriautode soetamist. Tõsi, põllumajanduses on neid muutusi raskem teha. Põlevkivist energia tootmine on alates märtsist drastiliselt langenud. Mis selle asemel tuleb? Meil toimuvad väga suured arutelud, näiteks kaitsevaldkonnas. 

Saar: selle valitsuse suurim probleem on see, et üks osa valitsusest ignoreerib, et kliimamuutus on inimtekkeline. 

Ratas: Mina pean meeskonnaliiget kaitsma. Tegemist on Rene Kokaga, EKRE keskkonnaministriga. Ta suhtub väga tõsiselt sellesse teemasse ja toonud need lauale. Kabinet on olnud üksmeelne nendes teemades. 

Saar: Eesti liitus Poola, Tšehhi ja Ungariga - olime ainsad riigid, kes ei võtnud vastu kliimaneutraalsuse kokkulepet. 

Helme: Siin on süüdistusterahe tabanud EKRE-t ja peaministrit. Peaminister ütles, polnud nõus vastu võtma uisapäisa kohustusi ilma arvutusi tegemata. Ta võttis aega analüüsimiseks, mis see kõik Eestile tähendab ja maksma läheb. Küsimus on selles, et millest on kõik valmis loobuma, et kui me kõik kulutused võtame ülepeakaela kanda, siis millestki tuleb loobuda. See pole nii, et Eestis on tõmmatud kliimateemadele rasvane kriips peale. Globaalses plaanis on teadlaste jutt murettekitav, seda keegi ei eita. Aga kui küsimus on selles, et planeedil Maa on 7,5 miljardit inimest ja isegi kui üks miljard muudab oma elu, ent kuus miljardit jätkab samamoodi, siis on see efekt väga väike. Küsimus on see, et kuidas kõik riigid, alustades miljardi elanikuga Indiast ja Hiinast, tuleksid järele ja võtaksid samuti omapoolsed kohustused. Eesti üksinda planeeti ei päästa, aga teeme oma parima, selles pole vaja kellelgi kahelda. 

Saar: Loodan, et kindlasti valitsushakkab hindama süsinikneutraalsuse hinda ka siis, kui me seda ei tee, kui näiteks kliima soojeneb 3 kraadi mitte kaks. Peame tegema palju rohkem, kui praegused kohustused on. Jah, Hiina pole EL-is, aga samal ajal oli siin Arvamusfestivalil terveid arutelusid, et Hiina investeerib taastuvenergiasse rohkem kui EL kokku.

Seeder: Keskkonnapoliitika on piire ületav teema, aga see ei tähenda, et Eesti ei peaks rakendama siseriiklikke otsuseid, arvestades kohalikke arenguid. Transpordi elektrifitserimine on õige suund. Põlevkivienergia puhul on Põxit vältimatu, aga see ei saa olla üleöö, sest sellel suured sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Näide põllumajandusest - näide, kui valusad võivad need otsused olla. Eesti riigi taasiseseisvumise hetkel olid 120 000 inimest põllumajanduses hõivatud. Praegu on see u 20 000. Kadunud on 100 000 töökohta, mis on olnud valus protsess, aga see on olnud hajutatud ja me oleme selle ära talunud. Ma kuulan liialt vähe, et räägitaks põllumaast, mis on palju teravam probleem kui metsamaa kadumine. Eestis ei kaitse ükski seadus viljakat põllumajandusmaad.

20:54
Hindrek Pärg

Järgmisena arutletakse kliima ja keskkonna teemadel

20:53
Hindrek Pärg

Küsimus ERR-i kommentaariumist: kas ja miks on Eesti välispoliitiline muutunud?

Saar: Eesti on välispoliitiliselt näidanud hoopis teist nägu kui seni. Konsensus, et omada häid partnereid, peaks ise olema head partnerid, on saanud uue sisu. Me oleme muutnud seniseid positsioone ja meie väline maine on kannatanud. Kui tahame tegelikkuses tegeleda kliima ja keskkonna probleemidega, siis on vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid, üksi sellega tegeleda ei saa. Loodan, et Eesti liitub sellise klubiga, kes ütleb, et see on tõsine probleem."

Ratas. Siin Indrek Saar eksib. Eesti välispoliitiline suund on pärast taasiseseisvust olnud üks ja sama ja see pole muutunud. Sellega ei tasu mängida, sest need ei pruugi lõppeda hästi. Just neljapäeval võtsime vastu Eesti välispoltiika arengukava. Seal on kolm domineerivat kohta - majandus, julgeolek ja kolmas on diasporaa. Nende eestlastega tegelemine, kes elavad Eestist väljas. Sellega peaks senisest rohkem tegelema. Aga kui vaadata julgeolekut, siis Eesti on aktiivne partner ja tugev NATO toetaja. Eesti peab kinni oma lubadustest. Olen kindel, et ka NATOs tuleb jälle teemaks 2%,  mida Eesti hoiab. Saime ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks, see on positiivne asi.

Helme: USAl ei ole praegu Eestis suursaadikut, on vaid asjur. Ja see on seotud sellega, et oleme Donald Trumpi järjepidevalt halvustanud.

20:47
Hindrek Pärg

Nüüd liigutakse järgmise osa poole, teemaks tuleb vaesus. 

Ratas. Kui 23% Eesti elanikkonnast elab vaesusriskis, siis soovin üle korrata eelmise valitsuse teod läbi maksureformi, mis sai palju kriitikat, aga selle eesmärk oli 500 euro tulumaksuvabamiinimumi andmine. See aitaks neid, kelle sissetulekud on kõige madalamad. Eakatest rääkides, siis võrreldes keskmist vanaduspensioni, palju muid võluvitsasid pole. Tulen tagasi selle juurde, et oleks vaja erakorralist pensionitõusu. See on selle valitsuse soov. See on koht, kus eakad tuleks läbi pensioni viia kõrgemale kui on suhteline vaesusupiir.

Saar: tuleks kõigepealt selle juurde, mis puudutab lapsi. Olukord on paranenud, sest lastetoetused on võrreldes 2014. aastaga kolmekordistunud. Sotsiaaldemokraadid arvavad samuti, et miinimumpalga maksustamine on amoraalne. See, et reform sai tehtud, toetamaks neid, kellel on minimaalsed sissetulekud, on suur asi. Loodan, et siit tehakse samme edasi. 

Helmelt küsitakse, kas sotsiaalse olukorra paranemise ja suhtelise vaesuse vähenemise eest peab vabanema mantrast, et riigivõlga ei tohi kasvatada ja Eesti eelarve peab olema ilus. See on mantra, mida on pikalt toetanud Reformierakond, nendib Kooli. 

Helme: See koalitsioon on andnud selge signaali, et töötab erinevate mooduste viisil. Jagaksin hea meelega kõigile rahale, aga pole võimalik. Mida praegune valitsus on teinud, või otsustanud teha, on riigieelarve revisjon. Oleme selgelt näinud, et riik on liiga kallis ja meil liiga palju kulutusi, mis on aastate jooksul paika loksunud, kuhu peab raha panema. Vaatame üle, kas on mõistlik, võib-olla saab raha üle tõsta ja panna mujale. Selge on see, et Eesti inimesed on väsinud vaesusest väljasaamise ootusest. Selle nelja aasta jooksul tuleb sotsiaalkulutusi tõsta, vastasel korral oleme ühiskonnaga olukorras, kus inimesed pettuvad ja võime kaotada järgmised 10 000 või 100 000 inimest, kes lahkuvad parematele maadele. 

Saar: Tulles Jürile appi, kui ta hiljuti väitis, et EKRE retoorika on väitnud, siis paljud ei osanud seda näha. Aga nüüd, tuletan meelde, et Helme ütles aasta tagasi opositsioonis, et 500 miljoni leidmine eelarvest pole probleem. Nüüd näeme, et retoorika on tõesti muutunud. 

Seeder: Üldise heaolu tõstmine on kõige alus, ega Reformierakond ei rääkinud kõike valesti. Aga asjal on ka teine külg - õiglane ümberjagamine. See pole lihtsam ülesanne kui raha teenimine. Siin on erakondadel erinevad seisukohad. On vaja vajaduspõhist lähenemist. Aga kuidas seda avalikus elus rakendada, see on keeruline. Olen nõus Jüri ja Indrekuga, et tulumaksuvabastuse tõstmine 500 euroni, oli õige otsus ka vaesuse vähenemise vaatenurgast. 

Seedrilt küsitakse, kas eestlased oskavad raha ise investeerida ja säästa

Seeder: olen kindel, et nad ei tee seda halvemini kui praegu on tehtud. 

Ratas: arvan, et pensionite tõus 2009 - 2011 oli neli eurot, seda oli vähe. Aga ühiskonnas on rohkem vaja sotsiaalse õigluse mõõdet. See on see tee, kus Eesti peaks tegema rohkem samme. Noored ei kasva kõik samades tingimustes, aga riik saab aidata selle vahe vähendamisel. Maksupoliitika ja laenu võtmisest. Selle laenuga pole täna midagi peale hakata, me võime seda võtta, aga me ei saa ühtegi tegevust teha, sest meil tuleb vastu tasakaalureegel. 

Seeder:;Peaksime selle nimel töötama, et Euroopa Liidu reegleid teha paindlikumaks. 

Helme. meil on umbes 30 000 noort kes ei õpi ega tööta. Suures osas kasvab just sellest kontingendist peale uusi vaeseid inimesi. Nad kasvatavad omakorda järgmist põlvkonda vaesetena. Vaataksin siin ka EELK ja koguduste otsa, sest maapiirkondades on teada, kes need noored ja lapsed on. Riik ja valitsus ei saa iga üksiku inimese juurde minna. Üks vaesuse peamiseid võtmekohti: harimatute noorte pealekasv, kes ei leia ühiskonnas endale kohta. 

20:28
Hindrek Pärg

Sõna saab ka spetsialist Lea Saar Eesti luteri kirikust, kes on näinud muutumuslugusid, kui see pole lihtne. Kui vägivaldsus kasvanud kümnete aastatega, siis sellest vabanemine pole lihtne.

Lea Saar: sõnum ei peaks olema stigmatiseeriv, et sina oled vägivallatseja ja sinuga pole muud teha kui karistada. Kogemus näitab seda, et mehed, kes meile tulevad, on ise pärit katkistest peredest, kus on olnud palju füüsilist vägivalda. Nad ei oskagi teisiti, nad vajavad abi. Teine tasand on kiire terapeutiline sekkumine, et võimalikult ruttu saaks suunamise sotsiaalprogrammi. Teie kui poliitikute ülesanne on, et sotsiaalmudel toetaks seda kõike.

Küsimus Mart Helmele: vägivald on ka laiem mõiste, see võib olla ka retoorikas. Kas vägivaldsed sõnad on kuidagi eraldiseisvad tegudest?

Mart Helme: jah, võivad viia ja olen viimase saja päeva jooksul kogenud, et sõna on muudetud väga vägivaldseks. 

Helmelt küsitakse ka Jaak Madisoni "lõpplahenduse" sõnavõtu kohta. 

Mart Helme: see oli kindlasti libastumine, aga sellele tõlgenduse lisamine, oli selgelt pahatahtlik.

20:20
Hindrek Pärg

Eelmisel aastal pöördus Eesti politseisse lähisuhtevägivalla tõttupoole üle 11 tuhande inimese. Küsimus erakonnajuhtidele - "Mis arvate, mis on suurte numbritega taga? Mida võtta ette, et vähem inimesi oleks osa kurvast statistikast? 

Saar: Lootus ja enesepettus, äkki see ei kordu. Tihtipeale on selle käitumise taga rollimudelid, mida ollakse nähtud ja kogetud, mis võetakse mingi hetk üle - probleemi lahenemine käibki perekonnas niimoodi. Paratamatult kui on retsidiivne käitumine, siis ise üle ei lähe. Ja mis on selle taga? Tihtipeale rollimudelid, mida ollakse maast madalast nähtud ja kogetud. Probleemi lahendamine justkui käibki peres nii. Aga see, et ühiskonnas viimasel ajal on olnud rohkem diskussioone kui varem, on üks olulistest lahendusteedest. Nendest asjadest tuleb rohkem rääkida.

Ratas: Ilmselt need numbrid on veelgi suuremad, kahjuks ei peegelda need reaalset pilti. Üks on julgus, et räägime sellest. Miks nii vähe sellest räägitakse? Kindlasti sotsiaalsed küsimused ja inimesed ei lähe neid jutte rääkima, et ei julge seda teha, nad pole nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult kindlustatud. Tunnevad, et kui räägivad, kannatavad. Meill on viimasel ajal olnud lähiajal olnud muresid, et üks ametkond teab, aga info ei liigu. Tei

Helme: Väga suur teema, võikski rääkima jääda. See, et ühiskonnas räägime sellest, tähendab, et see pole enam suletud uste taga. Meil on tegemist teatud kultuuriliste stereotüüpidega. Oleme kõik kuulnud ütlust "kui peksab, siis armastab". Seda stereotüüpi tuleb murda. Mida saab edasi teha? Seni, kuni pole repressiiv meetmeid nende tegude ära hoidmiseks, karistusi, siis ainult heast sõnast ei piisa. 

Seeder: Põhjuseid erinevaid. Üheks üldiseks põhjuseks on perekonna kui institutsiooni nõrgenemine. Haritud ühiskonnas on vägivalda kindlasti vähem - panustamine haridussüsteemi on ääretult vajalik ja sellega ennetame vägivalda. Lisaks ka üldine ühiskonna heaolu ehk sotsiaalmajanduslikud põhjused on väga olulised. 

20:09
Hindrek Pärg

Ratas: "Küsimus väga aktuaalne. Mida teeksin? Punkt 1: kuulaksin oma sõpra. Punkt 2: Ütleksin, et kui julgeb sellest rääkida, on teinud esimese kindla sammu paranemisteel. Punkt 3: Hea sõbra võtaksin käe kõrvale ja viiksin nende spetsialistide juurde, kes aitaks seda lahendada." 

20:08
Hindrek Pärg

Helme. "Valitsus kiitis paar nädalat tagasi heaks lähisuhtevägivalla takistamise kava. Meie tegevuskavas on mitu punkti, mis käsitlevad vägivalla kordumise ja ennetamise punkti. Kõige olulisem - vägivallatseja ei tohi sattuda olukorda, kus saab uuesti seda teha. Jutuajamised on vajalikud ja vältimatud, kui pole endeemiline probleem. Kui tead, et on tõsisem probleem, peab kaasama vastavad organid." 

20:06
Hindrek Pärg

Saar: "Spetsialistid soovitaksid anda teada, kui see on süsteemne. Tasub rääkida ohvriga, kes peab tunnistama probleemi tõsidust. Paraku need asjad lihtsa vestusega ära ei lõppe." 

20:05
Hindrek Pärg

Seeder: "Vestleksin temaga isiklikult, silmast silma, südamest südamesse. Sellel võiks olla veenmisjõudu. Esialgu kellegi teisega ei räägiks." 

20:05
Hindrek Pärg

Esimene teema - vägivald. Erakondade juhid saavad mõtlemiseks väärtusdilemma: "Saad teada, et lähedane sõber on abikaasa kallal vägivallatsenud, näiteks tirinud juustest. Pole phõjust kahelda, et info tõene. Mida teed?"

20:02
Hindrek Pärg

Debatt algas! Seekord möödub arutelu ilma Reformierakonnata, sest Kaja Kallas seni teadmata põhjustel ei saanud osaleda ning ERR ei lubanud parteist ka kedagi teist. Kohal on aga Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder, Mart Helme ja Indrek Saar

19:56
Hindrek Pärg

Debatt algab peagi! 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee