Eesti uudised

ARVAMUSFESTIVAL | Keskkonnaküsimus peab Ida-Virumaal jääma hetkel tagaplaanile (11)

Viljar Voog, 9. august 2019, 15:39
Moderaator Martin Noorkõiv, Lauri Jalonen (Ida-Viru Ettevõtluskeskus, vanemkonsultant), Eili Lepik (Riigikantselei, strateegiadirektori asetäitja), Viljar Lubi (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler) Rene Tammist (SDE, endine ettevõtlus- ja IT minister)Foto: Teet Malsroos
Arvamusfestivali Energiapöörde alal peeti arutelu teemal „Eesti sammud põlevkivist väljumiseni – millest alustada?“, mille põhifookuses oli Ida-Virumaa kriis. Nii nagu paneeli korraldajad ei suutnud vältida seda sõna pealkirjas, taandus kogu vestlus lõpuks alati ikka ühele teemale: põlevkivi.

CO2-kvoodi hind on kõrge, põlevkivielekter ei tasu end ära ja Eesti Energia peab töötajaid koondama ja/või sundpuhkusel saatma. Lühidalt, Ida-Virumaa on sügavas kriisis. Ja oleks siis tegu ühe kriisiga, aga tegelikult on sügavaid probleeme tükki kolm: majanduslik, sotsiaalne, keskkondlik.

Samal teemal

„Keskkond ei saa kahjuks olla primaarsemal kohal. Majanduslikud probleemid aitavad lahendada sotisaalprobleeme ja need tuleb ette võtta esimesena,“ nentis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi.

Need kaks punkti – majanduslik ja sotsiaalne – on paratamatult omavahel seotud, aga president Kersti Kaljulaidki on rõhutanud, et neid tuleb lahendada eraldi, mitte pühkida sama luuaga. Esimene eeldab Ida-Virumaale uute tööstuse saamist, teine töö kaotavate inimeste ümberõpet ja selle ajal neile sotsiaalseid garantiisid.

Põlevkivikaevanduses töötav inimene teenib praegu 1,3kordset Eesti keskmist palka. Energeetikute palk Ida-Virumaal ületab riikliku keskmise poole võrra. Kui põlevkivi kasutamine täiesti ära lõpetataks, tõmmataks neilt inimestelt vaip jalge alt. See on piirkonna reaalne lähitulevik.

„Põlevkivi jääb suuresti väljakaevamata, kui me ei tee suuri arenguid põlevkivikeemias või ei leia mooduseid kuidas CO2 siduda,“ nentis sotsiaaldemokraat ja eelmise valitsuse minister Rene Tammist.

„Lahendus pole sotsiaalse abi pakkumises vaid alternatiivsete töökohtade loomises,“ ütles Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen

Alternatiivid ei tule Ida-Virumaale aga kergelt. „Välisinvestor lihtsalt ei lähe sinna, et luua alternatiivseid töökohti. Nad ütlevad, et töötajaid ei ole. Need töötajad on praegu kinni põlevkivisektoris,“ tõi Lubi välja ühe murekoha.

Jalonen lisas otsa kohe teise probleemi: „Ma ei saa nimedest rääkida, aga oli olukord: tahtis tulla kaasaegne tootmisettevõte, potentsiaalselt 300 töökohta, käed on löödud... Ta ei saa pangaarvet avada. Ükski pank ei taha investoritele arvet avada. Ainult Tallinna Äripank on vahel hambaid krigistades nõus olnud. Ja lisaks ei taha ükski pank ka krediteerida, sest nad teavad, et kui ehitatakse mingi hoone Tallinnas ja see saab valmis, siis sel on mingi väärtus. Aga kui ma ehitan Narva, Jõhvi või kasvõi Põlvasse, on maksumus suurem, aga väärtus väiksem ja tekivad käärid, et kust see lisatagatis võtta.“

Lubi kommenteeris, et selle tagatise peaks vajadusel pakkuma KredEx, kuid nõustus, et pankade küsimus on problemaatiline: „Käisin mõni aeg tagasi Ida-Virumaal ja ootasin, et kõige rohkem kriitkat saab valitsus, aga said pangad. Teatavasti on Eestis kõik pangad eraettevõtted ehk riigil pole eriti hoobasid, et sundida neid arveid avama.“

Tammiste sõnul on ainus põhjus, miks seda kaalutakse, et õlitööstus on praegu CO2-kvootidest prii. „Põlevkiviõli CO2-maksutamine võib väga kiiresti muutuda. Kui me kavandame ligi miljardist investeeringut rafineerimistehasesse ja õlitehasesse, siis see pole kõige tulevikku vaatavam samm. Pigem keskenduda võimalikele alternatiivdele, arendada ja panna sinna ressursse ja energiat,“ sõnas endine minister.

„Õlitööstus pole pikaajaline, aga see pole ka lühiajaline. Kütusevajadus ei kao järgmised 30–40 aastat,“ vaidles vastu Lubi. „See loob selle vaheastme.“ Asekantsleri hinnangul ei tule ära unustada ka julgeolekuküsimust – põlevkiviõli tootmine garanteeriks, et kriisiolukorras oleks Eestil kindlasti juurdepääs kindlale kütuseallikale.

Kokkuvõttes on Ida-Virumaa Eestile praegu probleem – sealsed kriisid ei saa olla arenenud riigile vastuvõetavad. Põlevkivi on samuti probleem – aastakümneid on sinna investeeritud, see raha on jäänud Eesti majandusse ringlema, aga nüüd on tarvis kliimakuumenemist peatada ja põlevkivi enam ahju visata ei saa.

Ida-Virumaale pole aga põlevkivi kaugeltki mitte probleem vaid põhjus, miks seal on elu kui mitte õitsenud, siis vähemalt edasi veerenud. „Meie kohapeal suhtume põlevkivisse suure lugupidamise ja austusega, sest see on rikkus,“ selgitas Jalonen.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee