Poliitika

ARVAMUSFESTIVAL | Kas Brüsselist on saanud uus Moskva? (66)

Johanna-Kadri Kuusk, 9. august 2019 12:15
Foto: Teet Malsroos
Paides Arvamusfestivalil arutlevad välispoliitika ekspert Tiiu Pohl, Euroopa Parlamendi endine liige Igor Gräzin ja praegune liige Jaak Madison Eesti Konservatiive Rahvaerakonna alal küsimust, kas Brüsselist on saanud uus Moskva. Kas eurosaadikud ajavad Brüsselis Euroopa Liidu või Eesti asja? Arutelu juhib EKRE riigikogu saadik Anti Poolamets.
13:01
Johanna-Kadri Kuusk

Madison: Meil on ELis üks saadik, kes ei tunnistas liidu hümni. Me muudame seda suunda. Kasvatame toetust. Vahest ei ole sellise arneguga referendumit vajagi. Mina olen demokraatia pooldaja ja ei ole teemasid, mile kohta ei tohiks referendumit teha. Toona oli põhimõtteline valetamine, et EL on riikide liit. 

Tuleb panna rohkem üksikküsimusi rahvahääletusele, et asjad liiguks õiges suunas.

12:59
Johanna-Kadri Kuusk

Küsimustevoorus uuris reformierakondlane Kajar Kase, et EL ja NL on küll sarnased, aga mida selle teadmisega nüüd peale hakata. EKRE, te ütlesite, et peaks lahkumisküsimuses referendumi tegema. Nüüd on see teema ära vajunud. Kui ma kuulan teie juttu siis tundub, nagu tahaksite ikkagi natukene lahkuda.

12:53

Madison selgitas, et kuigi Eestis armastab ajakirjandus ja opositsioon valitsust ja konservatiive kottida ja rääkida sellest, kudias Eesti kurss on muutunud, siis tegelikult on tegemist puhtalt demokraatliku protsessiga. 

„Kui meie välisminister teeb kokkuleppe Ungariga, siis heidetakse ette, et oi kuidas Eest kurss on muutunud. Aga see ongi demokraatia, et valijatelt mandaadi saanud minster teeb otsuseid ja väljendab oma arvamust. Selle kohta ei ole opositsioonile ega ajakirjanikele muud öelda kui: harjuge ära ja kasvage suureks!“

12:44

Madison: Oli avaistung, mängiti Euroopa Liidu hümni. Brexiti toetajad pöörasid selja. Koservatiivid, kaasaarvatud mina, istusid. Me tegime seda Soome konservatiividega koos, sest see ei ole meie hümn. 

Proovitakse luua seda ühest identiteeti. See on unelm, aga lõppkokkuvõttes oleks tore laieneda. Võtame Balkani riigid, võtame Türgi, seda kiiremini kukub see kõik kokku. 

Selleks, et midagi taastada, siis peab vana sageli lagunema. Võtame balkani riigid kokku ja hakkame neile siis rääkima liberaalsest demokraatiast ja vaatame kui kiirelt kõik kokku kukub.

Räägitakse, et 60% inimesi usaldab ELi ja siis hõisatakse. Ma vaataks vastupidi, et lausa 40% ei usalda. Surume neile siis sümboleid peale ja vaatame, kuidas lagunema hakkab.

12:40

Gräzin: Mida üldse tähendab Euroopa Liidu lipp. Mida tähendab see kaksteist tähte? Tegelikult need 12 tähte on need tähed, mis on Johannese ilmutusraamatus, kus neitsi Maarja ümber on 12 kuldset tähte, aga kogu see usuline osa - väärtused jne - EList kadunud.

12:39

Gräzin: Sellest, et need kaks liitu(Euroopa Liit ja Nõukogude Liit) on ühesugused, rääkisn ma enne kui EKRE sellest üldse mõtlema hakkas ja siis olin ma selles üksi.

Kas see omab tähtsust, mis siin kunagi oli? Ma arvan et veerand siit said aru, millest Jaak siin rääkis, sest see on tõsi, aga sellise jutuga Kroonikasse intervjuud andma ei lähe.

Teine põhjus on see, et kuidas süsteem tegelikult töötab? Kuidas see masin käib? Sellele on lihtne vastata, aga raske seletada. Masinal on liiv puksides sees, ta vigiseb ja ükski asi korralikult välja ei kuku.

12:38

Pohl: Kuna ma olen, siis ma hüppaks veidi teise teema peale. Kuna ma olen õppejõud, siis ma õpetan näiteks sellist asja, nagu ''Suurvõimud maailmas'' ja seal ELi ei ole. Kus ta siis on? Siin on paradoks, mis on lihtsalt fakti konstateerimine - NL oli maailmas üks keskseid võime ja temaga arvestati. ELi ei ole nii arvestatv üksus või unioon. Praegu on tegijad USA, on Hiina, on Venemaa sõjalises tegevuses. Miks jääb EL kõrvale? Jah, ta on paljudele lepingutele alla kirjutanud, aga kui millegagi tegeltakse, siis tegeletakse ikkagi Saksamaa, vahel ka Prantsusmaa probleemidega.

12:35

Gräzin: Nõukogude Liidus mõõdeti väärtusi asjades. Kui mitu paari kingi tuleb teha ja nii edasi. Euroopa Liit on teinud sama asja, aga palju hullemalt, nad on ühendanud energia. Kui palju peab olema rohelist energiat ja muu?

See CO2 möll on sama asi.

12:32

Madison: Igat režiimi, riiki või ühendust annab võrrelda. Mis on see võrdlus? Üks on see, et sulle on omistatud üks ideoloogiline siht, kuhu peab minema. Kui britid tahavd referendumiga Euroopa Liidust lahkuda, siis öeldakse, et paremäärmuslaste propaganda tulemus.

12:31

Gräzin: Sellest, et need kaks liitu(Euroopa Liit ja Nõukogude Liit) on ühesugused, rääkisn ma enne kui EKRE sellest üldse mõtlema hakkas ja siis olin ma selles üksi.

Kas see omab tähtsust, mis siin kunagi oli? Ma arvan et veerand siit said aru, millest Jaak siin rääkis, sest see on tõsi, aga sellise jutuga Kroonikasse intervjuud andma ei lähe.

Teine põhjus on see, et kuidas süsteem tegelikult töötab? Kuidas see masin käib? Sellele on lihtne vastata, aga raske seletada. Masinal on liiv puksides sees, ta vigiseb ja ükski asi korralikult välja ei kuku.

12:28

Pohl: Selle aasta alguses oli rahvusvahelises poliitikas suur paanika ja veebruaris ilmus palju artikleid, et kohe kukub Euroopa Liit kokku nii nagu Nõukogude Liit, aga need situatsioonid on väga erinevad. 

Tuletan meelde, et mitte miski ei ole siin maailmas igavene ja ei saa mõelda, et ka Euroopa Liit on igavene.

Euroopa Liidus on sama situatsioon, nagu oli Nõukogude Liidus, et kui keegi soovib lahkuda, siis proovib liidu keskus teha kõik, et see lahkumine teoks ei saaks. Luuakse igasuguseid liite ja organisatsioone, et maailmas oleks rahu. Jõuame lõpuks Immanuel Kanti vabadusfilosoofia juurde.

12:25

Poolamets: Räägime sellest, kuidas Mart Helme saatis oma kolleegile Suurbritannias õnnitlused liidust välja astumise puhul, mis tuli välja, et on suur patt.

Kas Brexitil on Nõukogude Liidu lagunemise lõhn küljes?

12:20

Gräzin: Sellest, et need kaks liitu(Euroopa Liit ja Nõukogude Liit) on ühesugused, rääkisn ma enne kui EKRE sellest üldse mõtlema hakkas ja siis olin ma selles üksi.

Kas see omab tähtsust, mis siin kunagi oli? Ma arvan et veerand siit said aru, millest Jaak siin rääkis, sest see on tõsi, aga sellise jutuga Kroonikasse intervjuud andma ei lähe.

Teine põhjus on see, et kuidas süsteem tegelikult töötab? Kuidas see masin käib? Sellele on lihtne vastata, aga raske seletada. Masinal on liiv puksides sees, ta vigiseb ja ükski asi korralikult välja ei kuku.

12:14

Madison: Ma pole arvamusfestivali andunud fänn, aga see on hea võimalus meie toetajatega kohtuda. 

Kui Euroopa Liidust rääkida, siis on mul tunne, et on olemas liite mida tohib ja liite, mida ei tohi võrrelda. Kui me vaatame praegu Brexiti protsessi, siis räägivad kõik sellest, et kõik saavad majanduslikku kahju. Tänapäeval on motivaatorid teised ehk siis enam ei ütle Prantsusmaa ja Saksamaa, et Ühendkuningriigi lahkumisel minnakse tankidega peale vaid on teised vahendid, millega hoitakse liitu koos.

12:11

Pohl: Mulle on eravestlustes öeldud, et jah Euroopa Liidust peab saama föderatsioon, kuid sead ei taheta rahvale öelda. Mis on föderatsioon? On Euroopa unioon? Seda kõike saab näha.

12:08

Poolamets seletab, et küsimus on selles, kui palju Euroopa liiduriigid tegelikult otsuseid teevad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee