Juhtkiri

Juhtkiri | Erikoolist vabanenut ei tohi jätta omapäi 

ohtuleht.ee, 8. august 2019, 17:56
Mis on pildil valesti, kui haridusministeeriumi ametnik ütleb, et neile teadaolevalt ei olnud märke, mis oleks lasknud sellist sündmust ette ennustada pärast seda, kui erikoolist nädalapäevad varem vabanenud 15aastane nooruk peksis 13aastast tuttavat niimoodi, et viimane suri selle tagajärjel? Miks ei pidanud Maarjamaa hariduskolleegium piisavaks ohumärgiks alates aprillist seoses kodukülastustega sagenenud rikkumisi, mis võinuks viidata, et too nooruk polnud kinnisest asutusest vabanemiseks veel päriselt valmis?

Kes täpsemalt eksis noore kurjategija valmisoleku hindamisel uute rikkumiste toimepanemiseks (ja tõele au andes polegi seda võimalik 100protsendilise tõenäosusega teha), ei saa me arvatavasti kunagi teada. Kuid väga võimalik, et oleksime sarnasest intsidendist (võib-olla mõne teise ohvriga) kuulnud ka siis, kui see noormees viibinuks erikoolis kauem. Teada on, et erikooli kasvandike kohanematus n-ö tavalise eluga on laiem probleem – näiteks leidis riigikontroll 2010. aasta auditis, et umbes 80 protsenti endistest õpilastest paneb paari aasta jooksul toime uue süüteo ja ligi 40 protsenti uue kuriteo.

Auditist on möödas pea kümnend, ent selle üks põhilistest järeldustest paistab olevat aktuaalne ka tänapäeval: erikoolide kallis ümberkasvatustöö läheb luhta, sest puudub järelhooldus. Mullu kaitstud magistritöös tunnistavad Maarjamaa hariduskolleegiumi töötajad, et kuigi nii mõnigi neist püüab endiste õpilastega hoida omast vabast ajast kontakti, pole see sugugi piisav, et nende noorte käekäiku päriselt suunata.

Riigiprokuratuuri ekspert lisab: „Kõige hullem ongi see, et õpilasel lõpeb kool ära juunikuus, lükatakse uksest välja, väljas on suvi, kaks pool kuud mitte midagi ei toimu, päev on täiesti struktureerimata. Vanemad käivad võib-olla tööl või ei ole neid ka kuskil näha, eksole, siis on aru saada, et see enamikel juhtudel tähendab ainult pahandust.“

On selge, et ainuüksi erihoolduskoolide töötajate tehtavale tasuta tööle või kohalike omavalitsuste lastekaitseametnike erilisele usinusele loota ei maksa. Vaja on erikoolide kasvandike süsteemset ja järjepidevat nõustamist, toetamist ja järelevalvet ka pärast seda, kui erikooli rasked uksed on nende taga juba sulgunud. Muidu ootavad neid edaspidi vaid tunduvalt ebameeldivama sisekorraga asutused.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee