Kommentaar

Henn Põlluaas | Kutsun kõiki oponente rahunema (117)

Henn Põlluaas, riigikogu esimees, EKRE, 9. august 2019, 18:43
Foto: Martin Ahven
Nüüd kui president Kaljulaidi poolt väljakuulutud sada „vihavaba“ päeva on läbi, on nagu president Arnold Rüütlilgi, ka minul häbi, et meie keskel on nii palju meediakanalite kaudu võimendatud kurjust ja seda eeskätt ühe valitsuserakonna suunal.

Sotsid ja reformikad mustavad valitsust

Samal teemal

Soovite näiteid? Palun. Tsensuuri, isolatsiooni ja autoritaarset korda ihkavad ekreiidid on suukorvistajad, saast, kuldsete kätega vägistajad, pasaloopijad, harimatud Bocki-joodikud, rassistid, natsid, putinistid, Kremli käsilased, napakad töllid, naistevihkajad ja -peksjad, ksenofoobid, äärmuslased, populistid, inimvaenulik kamp, brutaalsed matsid, okseleajavad, õõvastavad, vägivallatsejad, vihaõhutajad, idioodid, saapad... Nad loopivat välismaalasi kividega, kahjustavat Eesti liitlassuhteid, neile võib Riigikogus keskmist sõrme näidata, süüdistada ükskõik milles, ähvardada kuklalaskudega likvideerida, karu p***e saata jne.

Kõik need on konkreetsed väljavõtted meedias avaldatust, millega kostitatavad EKRE-t ja selle toetajaid isikud, kes kõige valjuhäälsemalt nõuavad sallivust ja EKRE retoorika muutmist. Neid ei peata isegi EKRE-vastaste valede levitamise eest kriminaalasja algatamine. EKRE liidrid pole oponentide kohta säärast sõnavara kunagi kasutanud.

Alles oli, kui kuulutati, kuidas Eesti olevat konservatiivide tsensuuri tõttu suukorvistatud. „Tsensuuri ohvrid“, Kiisler ja Lobjakas, räusklevad meedias aga pea iga päev. Sotsid ja reformikad mustavad valitsust teineteise võidu nii sise- kui välismeedias. „Sõna“ kaitseks rikkus president Riigikogus etiketti ja kuulutas tervele maailmale, kuidas ta vihkab EKRE-t.

Eesti on aga endiselt ajakirjandusvabaduselt ja tavaliste inimeste vahelise viha puudumise osas üks maailma juhtivaid riike. Taevas ei ole uue valitsuse juhtimisel alla kukkunud. Kaja Kallasele, kes vastasseisu välja kuulutas ja teistele, kes artikli alguses toodud „vihavaba“ retoorikat viljelevad, on „tsensuurist“ hoolimata ruuporid lahti.

Kui kaugele ollakse valmis teisitimõtlejatega minema?

Mõne aasta eest süüdistati EKREt tõe(fakti)järgse poliitikas. Täna seda terminit eriti ei kasutata. Kas seetõttu, et liberaalid on ise selle poliitika esindajad? Tõe(fakti)järgne poliitika ulatub desinformatsioonist valedeni, tähendab mängimist emotsioonidel, keskendumata tegelikele faktidele. Väljamõeldiste väsimatut ja nüri kordamist, ignoreerides vastuväiteid. Kõrgema kõlbelise positsiooni võtmist ja väitmist, et nähakse läbi vastaspoole äärmuslikkust, foobsust, hirmutamisi ja manipulatsioone. Kõike seda kasutatakse EKRE ja võimuloleva valitsuse vastu. Eesti kultuuriruumi, rahvusriikluse ja traditsiooniliste väärtuste toetajatele ning massiimmigratsiooni negatiivsetele tagajärgede osutajatele lüüakse diskussiooni või vastuargumentide esitamise asemel tempel otsaette. Konservatiivseid seisukohti ei tunnistata isegi alternatiividena.

Kui väitsin, et nii vasak- kui paremliberaalid pole iial EKREga dialoogi soovinud, süüdistati mind valetamises. EKREga kogu ühiskondlik debatt ju käivatki, väitis Vilja Kiisler. Kui EKRE sõimamist ja valesid dialoogiks pidada, siis küll. Sama hingetõmbega kuulutas ta, et EKRE jõmmidega ei tohigi debatti pidada: „See on asumine läbirääkimistesse terroristidega. Rassistide, misogüünide ja natslike ideedega sümpatiseerivate poliitikutega ei pea dialoogi pidama“. Suur osa meediast küll eitab enda kallutatust, kuid on sellega kaasa läinud. Minu arusaam tõest, ühiskondlikust dialoogist ja demokraatiast on küll teistsugune. Samuti ajakirjanduse ülesannetest.

Vasak- ja paremliberaalide propaganda varieerub ühise vaenlase demoniseerimisest ilmutuslaadse eneseülistamiseni stiilis „meie, avatuse, sallivuse ja valguse toojad“ ja väärtussüsteemi ümberdefineerimiseni. Inimestele luuakse maailm, kus ühiskonna ideaalid ja väärtused seostatakse indiviididega, kes on vaimselt ja moraalselt alla käinud.

Filosoof Platoni sõnul pole selliselt programmeeritud inimesel „häbitunnet, sest tal ei ole autunnet, tal puudub väärikus. Kõik loomuvastane muutub talle inimõiguseks, õiguseks labastada kõike enda ümber ja nõuda väärastunule võrdseid õigusi loomupärasega." Kui inimõigusi hakatakse meelevaldselt laiendama ja nad riivavad juba inimeste õiglustunnet, siis on see märk, et neid kuritarvitatakse kellegi huvides.

Tõejärgne poliitika pärineb marksismist. Sildistamine ja valed olid bolševistliku propaganda põhialused. Nii natsi- kui kommunistlikus režiimis kuulutati teatud ideed ja „väärtused“ progressiivseteks, teised tagurlikeks. Nn tagurlasi hakati sildistama, tsenseerima ja lõpuks tõrjuti nad ühiskonnast välja. Järgnesid repressioonid ja vägivald. Ka täna on uued „euroopalikud väärtused“ progressiivseteks kuulutanud. Kui kaugele seekord ollakse teisitimõtlejatega valmis minema? Nende suhtes ei pea ju salliv olema.   

Nagu bolševikkegi, segab äärmusliberaale „progressi ja õigluse“ toomisel maa peale ainult üks asi – ühiskond, kes endale peale surutavaid „uusi väärtusi“ ei jaga ega taha neid vabatahtlikult omaks võtta.

Reformierakond ja sotsid ehitasid võimul oldud aastatega üles enda käsuliini ja toiduahela ning täitsid otsustavad positsioonid oma kontingendiga. Nad usuvad, et nemad ongi riik. Poliithüsteeria on tingitud sellest, et nad ei lepi ei võimust, karistamatuse ega ilmeksimatuse oreoolist ilmajäämisega. Ja hirmust, et rahapesu ja muude korruptiivsete afääridega seotud luukered tulevad välja.

Sadat kriitika- ja vihavaba päeva ei suvatsetud valitsusele anda isegi mitte viisakuse pärast. Turmtuli algas enne selle ametisse kinnitamist. Valesid ja väljamõeldisi levitatakse vastutustundetult ka välismaal, püüdes luua valitsusele võimalikult negatiivset kuvandit. Et just see rikub Eesti riigi mainet, neid ei huvita.

Kutsun kõiki oponente rahunema. Kui te kulutate mõttetu hüsteeria kütmise peale ära kogu oma verbaalse hukkamõistu arsenali, siis mida te teete, kui Eestis juhtub tõesti midagi koletut ja meile kõigile vastuvõetamatut?

117 KOMMENTAARI

k
kas ekrekolhoosnikud panevad oma suumulgu kinni või või lendavad igaveseks opositsiooni 11. august 2019, 15:16
muid võimalusi pole
m
moderaatorite raske töö 10. august 2019, 14:55
Ütlesin, et kõigele lisaks nimetas J. Toom meedias mölakateks neid, kes pole tema lemmikud. Kohe läks lause kohtu alla ja võeti mode poolt maha.
Loe kõiki (117)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee