Maailm

Täiendatud kell 12.30, lisatud Marko Mihkelsoni kommentaar

JÕUDEMONSTRATSIOON: Venemaa rajas keset Soome lahte lahingukopterite baasi (39)

Toimetas Aadu Hiietamm, 8. august 2019, 12:30
Vaade Suursaarele. Foto: Scanpix
Venemaa ehitas keset Soome lahte asuvale Suursaarele õhuväeõppuse käigus lahingukopterite tugipunkti ja kavatseb muuta selle alaliseks, vahendab Vene ja Soome meedia.

Suursaar asub Eesti rannikust 55 kilomeetri kaugusel ja Soome rannikust 40 kilomeetri kaugusel. Nii Tapani kui Helsingini on Suursaarelt umbes 100 kilomeetrit. 

 

Uus baas sobib kasutamiseks kõigile Vene Lääne sõjaväeringkonnas kasutatavatele transpordi- ja lahingukopteritele.

Suursaar, mida Venemaa kutsub Goglandiks, kuulus enne Talvesõda Soomele. Nõukogude Liit vallutas Talvesõja käigus Suursaare, kuid Teise maailmasõja ajal käis saar mitu korda käest kätte. 1947. aasta Pariisi rahulepinguga läks Suursaar lõplikult Nõukogude Liidule. 

Tänavu juulis käis Suursaare lähistel Venemaa president Vladimir Putin, kes sukeldus seal allveekapslis Soome lahe põhja, kus uuris allveelaevavrakki.

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Suursaare kasutuselevõtt helikopterite vahebaasina tõsine märk sellest, et meie naaberriik arendab Eesti vahetus läheduses välja eritasandilist ja geograafiliselt mitmekesist ründevõimekust.

Näiteks on Venemaa viimastel aastatel oluliselt tugevdanud Balti laevastikku, muutnud regulaarseks strateegiliste pommitajate ülelennud Soome lahe ja Läänemere kohal, lisanud Pihkva dessantdiviisile (nagu teistelegi sarnastele üksustele) tankivõimekuse ning kujundanud Tütarsaared maabumisdessandi õppimise polügoonideks.

Kui arvestada, et ründekopterite tippkiirus on umbes 300 km/h, siis kuluks Suursaarelt Tallinnani lennuks vaid 20 minutit. Veelgi suurem helikopterite baas rajati mõned aastad tagasi Ostrovi lähistele, mis jääb meie lõunapiirist linnulennult 60 kilomeetri kaugusele

"Need märgid lisaks agressiivsetele õppustele räägivad üksnes sellest, et Venemaa kasvatab oma valmisolekut soodsas rahvusvahelises situatsioonis rünnaku läbiviimiseks," rõhutab Mihkelson.

"Kuna Venemaa peamine strateegiline vastane on NATO, siis näeb Moskva Balti piirkonda endiselt kõige haavatavama lülina Põhja-Atlandi alliansi survestamisel või koguni hävitamisel. Selle ohu vastu aitavad kaks peamist tegevust: Eesti peab töötama maksimaalselt liitlassuhete hoidmise ja tugevdamise nimel. Teiseks tuleb Venemaa sammudele vastata adekvaatsete heidutusmeetmetega, mida saab teha nii meie enda iseseisva kaitsevõime arendamise (õhu- ja rannikukaitse on kriitilised) kui NATO liitlaste kohaloleku kvalitatiivse suurendamise teel," leiab Mihkelson.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee