Repliik

Vastukaja | Sel ja järgmisel aastal valmib Tallinnas üheksa kilomeetrit rattateid (22)

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees, Keskerakond, 7. august 2019, 14:45
Sporditoimetuse juhataja Kaarel Täll esines Õhtulehes („Stagnatsioon Tallinnas“, 6. august 2019) väga jõulise seisukohaga, mis algas süüdistusega, et linnajuhid pole soovinud kunagi Tallinna nüüdisaegseks ja läänelikuks muuta. Argumendiks on toodud väide, et isegi algelisel kujul pole linnas näha kergliiklusteede võrgustikku.

Jääb küll arusaamatuks, millel sellised hinnangud põhinevad. Vaadates kaardil pealinnas reaalselt eksisteerivaid jalgrattateid, on näha, et need moodustavad võrgustiku. Veelgi enam – mitmel pool on rattateede võrgustik ühenduses Harjumaa kergliiklusteedega. Nii Viimsi, Peetri, Kiili, Saku, Saue kui ka Tabasalu suunal.

Olen nõus, et kindlasti on kohti, kus selles valdkonnas on vajakajäämisi, kus saaks paremini või kus tuleks rattateid ehitada kiiremini. Kesklinn on tõesti ehk selles osas kõige problemaatilisem, kuid isegi kesklinna piirkonnas, kus Kaarel Tälli hinnangul pole keegi viimase 20 aasta jooksul jalgratturitele mõelnud, valmib nii sel kui ka järgmisel aastal mitmeid täiendavaid kilomeetreid kergliiklusteid. Kokku on mainitud ajavahemikul (sel ja järgmisel aastal) Tallinnas valmimas ligi üheksa kilomeetrit rattateid. Siinjuures olen jätnud arvestamata need tänavused objektid, mis praeguseks juba valmis. Näiteks kergliiklustee Nõmme ja kesklinna piiril Viljandi maantee ääres, mis avati juunis. Niisiis võiks oma nabast kaugemale näha.

Aga vaataks veel numbreid. Viimased aastad on linn väga selgelt panustanud rattateede võrgustikku ja teeb seda ka tulevikus. Tallinnas on kokku ligi 300 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid, millest sõiduteele joonitud jalgrattaradu on 43 kilomeetrit. Viimase viie aasta jooksul on Tallinna linnas rajatud 38 kilomeetrit kergliiklusteid.

Tallinlasena käime koos vanema pojaga (noorem on pikemate sõitude jaoks veel liialt väike) palju ratastega sõitmas. Väga mugav on rattaga minna uudistama arenguid Kopli liinidel või sõita läbi Stroomi metsa ja sealt edasi piki promenaadi Rocca al Maresse või teha tiir ümber Ülemiste järve. Ikka mööda kergliiklusteid, mida algeliseltki olemas ei olevat.

Eks kõik ole vaatenurga küsimus: kas klaas on pooltühi või pooltäis. Ja loomulikult on popp süüdistada kõiges linnajuhte. Vähemalt selline tunne tekkis, sest sporditoimetuse juhi hinnangul on Tallinn süüdi, et ei valmistutud selleks, et elektritõukerattad ootamatult Eestisse (sic!) jõudsid. Mida oleks tulnud siis teha? Kas laenutusi või parkimiskohti elektritõukeratastele?

22 KOMMENTAARI

õ
õigusriik. 8. august 2019, 18:11
https://avasta.me/uudised/eesti/kas-toesti-peab-maksma-politsei-teeb-inimestele-mobiilsete-kaamerate-abil-pettusega-kiirustrahve/
e
8. august 2019, 10:01
ehk siis - suurele osale kõnniteedest joonistatakse peale jalgratta märk! Kuna miskipärast kehtib kõnniteedel totaalne anarhia, siis ei muutu midagi k...
(loe edasi)
Loe kõiki (22)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee