Krimi

FOTOD SÜNDMUSPAIGALT | Pärnu teismeline lõi 13aastast poissi nii rängalt, et ta suri 

Johanna-Kadri Kuusk, 7. august 2019, 12:40
Foto: Erki Pärnaku
Esmaspäeval suri haiglas 13aastane poiss, keda tuttav 15aastane noormees oli 30. juuli pärastlõunal Pärnus korduvalt löönud. Tapmises kahtlustatav nooruk on varem toime pannud enam kui 15 õigusrikkumist. 

Politsei on praeguseks välja selgitanud, et 30. juuli pärastlõunal veetsid poisid eakaaslastega aega Pärnu kesklinna silla lähedal asuvate garaažide juures. Poiste vahel tekkis konflikt ning kahtlustuse kohaselt lõi 15aastane nooruk 13aastast kaaslast põlve ja rusikaga mitu korda vastu pead.

Ohver lahkus kohtumispaigast omal jalal, kuid tõenäoliselt vastu pead antud hoopide tagajärjel tekkis tal ajukahjustus. Poiss suri esmaspäeva hommikul Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, tema surma täpne põhjus selgub ekspertiisis.

Politsei pidas 15aastase lööja samal õhtul kinni ning 1. augustil võeti ta kaheks kuuks vahi alla.

„Noored ei pruugigi aru saada, et löömine võib kaasa tuua nii tõsise tagajärje, kuid seda tuleb teadvustada, sest inimelu on habras. Esmaspäev tuletas seda meile kurval moel meelde,“ ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kristine Tamm. „Mistahes erimeelsusi tuleb lahendada rahumeelsel moel ning meie, täiskasvanud, peame seda lastele õpetama. Probleeme ei saa lahendada vägivallaga, vaid läbirääkimiste ja kokkulepetega.“

„Avaldan sügavat kaastunnet hukkunud lapse perele, lähedastele ja sõpradele. Peame kõik koos, lisaks politseile ka linnavalitsus, noosootöötajad ja kõik täiskasvanud, pingutama selle nimel, et niisugused jõhkrad vägivallajuhtumid ei korduks,“ ütles Lääne prefekt Kaido Kõplas. „Eluliselt oluline on vägivalda nähes 112 helistada, et abi tuleks võimalikult kiiresti. Seda löömist nägi meile teadaolevalt pealt mitu noort, aga keegi ei kutsunud politseid. Kui enda ohutuse tõttu ei ole kohapeal mõistlik hädaabinumbrile helistada, siis mine eemale ja helista sealt või palu abi mõnelt täiskasvanult,“ pani prefekt südamele.

1. augustil rahuldas kohus prokuratuuri taotluse võtta kahtlustatav nooruk kaheks kuuks vahi alla. „15aastase lapse vahistamine ei ole tavaline praktika, aga kui varem korduvalt rikkumistega silma paistnud noor uuesti vägivallatses, ei saanud kõne alla tulla ükski leebem mõjutusvahend,“ ütles prokurör.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalasi raske tervisekahjustuse tekitamise paragrahvi alusel. Kriminaalmenetlust viib läbi Lääne prefektuur ja juhib Lääne ringkonnaprokuratuur.

Tapja on paadunud kelm ja vägivallatseja

Kahtlustatav on varem toime pannud enam kui 15 õigusrikkumist. Mullu juulis tegi kohus tema suhtes otsuse panna ta üheks aastaks kinnisesse lasteasutusse, mis antud juhtumi puhul oli Maarjamaa hariduskolleegium. See on kõige rangem mõjutusvahend, mida kohus sellel hetkel kasutada sai, kuna süüdistatav on alaealine.

Nooruk puudub koolist, hulgub öösiti ringi ja tarvitab narkootilisi aineid. Varem oli teismeline pidanud oma pahategude eest käima psühholoogi ja eripedagoogi vastuvõttudel, võtma osa sotsiaalprogrammi MDFT, läbima pereteraapia. Kuna miski ei aidanud, ei näinud kohus muud lahendust, kui ta aastaks kinnisesse asutusse saata.

15aastane oli mullu aasta nooremana kohtu ees terve pahategude nimekirjaga. Teismeline on korduvalt seadusega pahuksisse sattunud. Teda on mõistetud süüdi kehalises väärkohtlemises, väljapressimises, varguses, asja omavolilises kasutamises ja avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga.  

Sama nooruk oli koos kaasosalisega 2017. aasta novembris läbi peksnud 12aastase, kellele nad lõid rusikaga kõhtu, põlvega näkku ning kui kannatanu oli maha kukkunud, virutasid talle veel jalaga vastu pead.

Kuu aega hiljem, 2017. detsembris läksid samad teismelised vargile spordisaali riietusruumi, kust nad võtsid kaasa kõik väärtusliku. Sealt leidsid nad ühe jope taskust sõiduauto süütevõtme, sõitsid selle abil ärandatud autoga Pärnu linnas ringi, põrutasid vastu tänavaposti ja siis lahkusid sündmuspaigalt.

2018. aasta veebruaris takistas selle loo antikangelane koos kaasosalisega kümneaastast poissi bussist väljumast. Vägivallatsejad vedasid ohvri lõpuks kortermajade garaažide juurde, kus nad hoidsid tal käsi ja suud kinni, võtsid poisi taskust rahakoti ja põgenesid.

Need on vaid mõned näited tervest jadast vargustest ja nooremate peksmistest, mille tõttu mõlemad halvale teele läinud teismelised astusid möödunud suvel kohtu ette.

Vangla on viimane abinõu

Juhtivprokurör Kristine Tamme sõnul on alaealisi küll võimalik reaalse vangistusega karistada. „Kõiki vanemaid kui 14-aastaseid lapsi on võimalik kriminaalkorras karistada kõigi karistusseadustikus ette nähtud karistustega, vaid üksikute piirangutega. Nii on võimalik alaealist karistada näiteks käitumiskontrolli määramise ning tingimisi või reaalse vangistusega. Küll aga võimaldab seadus last kriminaalkorras karistada alles siis, kui teda on eelnevalt püütud mõjutada muude mõjutusvahenditega ja need ei ole olnud tõhusad,“ märkis Tamm. Prokurör sõnas, et noorelt alustatud pikk vangistus viib sageli kriminaalse elu jätkamiseni. „Seetõttu kaalutakse enne kõiki võimalusi. Meie eesmärk on noored kriminaalsest ringist välja suunata,“ sõnas Tamm ja lisas, et nii noorelt nii raske kuriteo toime panemine on väga haruldane.

Kinnises lasteasutuses viibimise aega on võimalik pikendada, kuid seda ei saa teha kohus omaalgatuslikult, selleks on vaja taotlust kohalikult omavalitsuselt. Seejärel otsustab kohus juba tsiviilkorras, kas laps peaks kinnisesse lasteasutusse jääma kauemaks.

Poisi välja laskmine toimus kaalutletult

Maarjamaa hariduskolleegium Õhtulehele kommentaari ei andnud. „Oleme teinud kollektiivselt otuse seda teemat mitte kommenteerida,“ öeldi koolist ja suunati edasi haridusministeeriumisse.

Haridusministeeriumi koolivõrguosakonna peaekspert Jürgen Rakaselg sõnas, et mõne alaealise kinnisesse asutusse saatmine peab olema hoolikalt põhjendatud, eelkõige võib põhjuseks olla reaalne oht teistele, kuid selle puudumisel ei saa kedagi kinni hoida.

„Oleme saanud koolilt esmased selgitused ja taustainfo. Selle põhjal ei saa öelda, et kool oleks oma arvamuse kujundanud kiirustades või põhjendamatult, sest meile teadaolevalt ei olnud märke, mis oleks lasnud sellist sündmust ette ennustada,“ selgitas Rakaselg.

Ekspredi sõnul on see kahetsusväärne juhtum taaskord kinnitus sellest, et omavalitsustega peab olema tugevam side. „Vajalikud oleksid ühised vahehindamised, et ülevaade nooruki seisundist oleks üheselt mõistetav. Üheskoos pidevalt olukorda jälgides on võimalik riske minimaalseks viia,“ sõnas ta.

Iga kümnes alaealine suli rikub uuesti seadust

Alaealiste vägivallatsejate seas on korduvrikkujaid märgata veidi enam kui kümnendikul juhtudel. Tõenäosus, et vanglast vabadusse pääsenud noor kahe aasta jooksul uuesti halvale teele läheb, on 80 protsenti. Kusjuures umbes 60 protsenti alaealistest satub uuele ülekuulamisele juba esimese poole aasta jooksul pärast vabanemist, hiljem lisandub uusi kuritegusid vähem.

Alaealiste toime pandud kuritegudest on levinuimad kehaline väärkohtlemine (2018. aastal 40 protsenti) ja vargused (2018. aastal 31 protsenti). Alaealiste vägivallajuhtum tähendab enamasti löömist, peksmist või kaklust, mis juhtus möödunud aastal 76 protsendil juhtumitest. Alaealiste vägivallakuritegude ohvrid on enamasti vägivallatseja tuttavad või koolikaaslased ja 85 protsenti alaealiste vägivallakuritegude toimepanijatest on poisid.

Raskeid kuritegusid panevad noored toime harva ja selliste kuritegude koguarv on viimastel aastal langenud. Alaealiste toimepandud eluvastaste süütegude ja raske tervisekahjustuste tekitamisega seotud süütegude arv on viimasel kümnel aastal jäänud vahemikku 0–6 süütegu aastas.

Vanglas viibivate laste arv on aina vähenenud. 5. augusti seisuga viibis vanglas 12 alaealist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee