Eesti uudised

Vana Kamaziga 6000 kilomeetrit läbinud Eesti pritsumeest koheldakse Siberis kui kuningat (48)

Viljar Voog, 6. august 2019, 16:21
1989. aasta Kamaz teenis enne Hüürut Lilleküla ja Mustamäe komando mehi.Foto: Hüüru vabatahtlik päästekomando
Mati Leivategija ajas kolm nädalat tagasi Saue külje all Hüüru vabatahtliku päästekomando vanale Kamazi veokile hääled sisse, pöörast autonina itta ja hakkas kamraadidega vurama. Nüüdseks on mehed väljas Irkutskis, kus toimub rahvusvaheline vabatahtlike pritsimeeste kokkutulek.

Hüüru päästekomando Kamaz on sünniaastaga 1989 ehk tähistab tänavu ümmargust juubelit. Enne vabatahtlike päästjate kätte minekut teenis see truult Lilleküla ja Mustamäe professionaalseid pritsumehi. Kümnetonnises masinas on jätkuvalt peidus nii palju elujõudu, et sellega kannatas sõita 6000 kilomeetrit Irkutskini.

Venelaste jaoks on kanged eestlased, kes otsustasid mitu nädalat kestnud sõidu ette võtta, omaette sangarid. „Sa ei kujuta ette, mismoodi mind siin kätel kantakse. Hoitakse nagu vati sees ja kui kukuksin, siis püütaks enne kinni, kui maha jõuan,“ kohtub üle Siberiga loodud telefonisilla Leivategija häälest mõnus muhedus. „Sellist kuninglikku elu, nagu ma praegu siin Venemaal elan, pole ma kunagi näinud.“

Vene meediale antud kommentaaris ütles Leivategija, et teekond Siberisse oli küll pikk, aga füüsiliselt üldse mitte keeruline – on tegu ju tuletõrjujatega. „Selle tegi veel eriti kergeks, et meid võeti igas Venemaa linnas väga soojalt ja siiralt vastu,“ rõõmustas ta.

Eestlased rahvusvahelise vabatahtlike päästjate kogunemisel.Foto: Vene eriolukordade ministeerium

Hüüru päästjad käisid teel Irkutskisse läbi nii paljude kolleegide ehk päästjate juurest, kui võimalik. „Meid vastu võtvate vendade osas on kõige väiksem olnud kapteni auaste. Kõik ülejäänud on polkovnikud ja alampolkovnikud,“ rääkis Leivategija. Mees lisas, et reisiplaanide tegemine võttis aega poolteist aastat, sest alarmsõidukiga teisse riiki sõitmine nõuab ohtralt paberimajandust ja kooskõlastamist mõlemal poolel piiri. „See on kindrali poolt allkirjastatud sõit,“ nentis ta uhkelt.

Kokkutulek, kus osalevad lisaks eestlastele (Hüüru kõrval ka Vilsandi komando) vabatahtlikud päästjad Soomest, Venemaalt ja mujaltki, lõppeb reedel. Kohe Kamziga tagasi kodumaale vurama ei hakata. „Oleme kaks nädalat siin, läheme veel Baikali järve äärde ja 18 august hakkan tagasi sõitma.“ Kaks ja pool nädalat hiljem peaks päästemasin Hüürus tagasi olema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee