Hussar seletas Vikerhommikus, et karude arvukus ongi Eestis viimaste aastatega tõusnud nii palju, et kõikidele loomadele enam metsas ruumi ei jätku. Tavaliselt on need noored loomad, kes selle peale asulatele lähemale tulevad. „Metsas on täiskasvanud loomad juba elupaigad hõivanud, noortele loomadele ei ole seal kohta. Kes on julgem, see proovib asulalähedasemat elupaika ja satub seetõttu inimeste vaatevälja,“ sõnas Hussar.

„Arvukuse kasvu ühest põhjust on raske anda. Karudel läheb hästi,“ märkis Hussar. Euroopas on karu kaitsealune liik ja loodusmehe sõnul kütitakse Eestis karusid vaid nii palju kui on vaja nende tekitatud kahjustuste ennetamiseks. Samuti on küttimise üks eesmärk tekitada loomades inimeste kartust. „Kui ei kütita, siis nad enam lihtsalt ei pelga nii palju. Osa nendest uudishimulikest satub lihtsalt kiiremini küti ette ja sedasi neid seal vähemaks saaks, aga need on keerulised, ühest seletust ilmtingimata ei ole,“ märkis loodusmees.

Enamasti käib jaht ikka metsas ja kõige sagedamini just söödakohtades, kus on rahulik nii loom kui ka kütt. Probleemsemate loomadega sõltub juba küttimine palju rohkem olukorrast. Üks kuni kaks meest peavad karu üles otsima ja kiiresti kohapeal otsustama, kas tegemist on probleemse loomaga. „Vastutustundlik kütt ikkagi tunneb oma piirkonna loomi. Kas suuruse järgi või värvi varieeruvuse järgi, see on karudel päris suur ja selle järgi tunneb ära, kas on see loom ja kas kütitakse ära.“

Kuigi ametlikku infot ei ole veel tulnud, arvas Hussar, et jahihooaja esimese nelja päevaga on Eestis kütitud kuni kümmekond karu.