Kommentaar

Ivo Rull | Poliitikud kui ühiskondliku viha piksevardad (14)

Ivo Rull, kommunikatsiooniekspert, 4. august 2019, 19:54
Avaliku elu tegelane, kes hakkab EKREga polemiseerima nende retoorika tasemel, teeb ammu tuntud tüüpvea. Nagu inimene, kes läheb miskipärast seaga tema sulgu rammu katsuma – siga ilmselgelt naudib sõnnikus rähklemist, ent inimene määrib end põhjalikult.

President Kersti Kaljulaidi hooletu sõnakasutus intervjuus ajakirjale Foreign Policy, kus ta ütles et vihkab EKREt nende käitumise eest, just sellise efekti tekitaski. EKRE poliitikud said pahuraid poose võttes, ent sisemiselt heameelest pakatades võimaluse kirjeldada meie presidenti tasakaalutu, erapooliku ning nõrgana. Ka mitmed erapooletumad kommentaatorid väljendasid seisukohti, et Kersti Kaljulaid ületas vihkamise väljendamisega oma staatusele sobiliku sõnakasutuse piiri.

Vihastamine vähendab stressi

Tuleb nõustuda – Eesti avalikkus eeldab, et meie president on parteideülene võimude tasakaalustaja, kellelt ei oodata ühegi erakonna suhtes kriitilisi või isiklikku halvakspanu väljendavaid avaldusi. Samas kui USAs president Trumpi järjekordne tviit, milles esineks sõna hate näiteks Ku Klux Klani aadressil, ei tekitaks ilmselt erilist tähelepanugi.

Viha ja vihkamine on inimlikud emotsioonid ning kõik inimesed kogevad neid tundeid ühel või teisel moel. Psühholoogid on öelnud, et tsivilisatsioon sai alguse hetkest, mil meie esivanem ei saatnud oma vihamehe suunas mitte enam oda, vaid sõimusõna.

Tänapäeva hea komme nõuab oma viha avalikus ruumis alla surumist ning ka tugevate ärritajate puhul vähemalt välise rahu säilitamist. Ent mitmed psühholoogilised uuringuid on jõudnud järeldusele, et  viha ja vihkamise emotsioonide vahetu läbielamine võimaldab end lõppkokkuvõttes tunda õnnelikumana. Vihastamine vähendab stressi. Kas siis poliitikuid ei võigi otsekoheselt öelda, et nad kedagi või midagi vihkavad?

Ei ja jah. Pime viha tuimestab mõistust ning valijatelt otsustamiseks mandaadi saanud poliitikutel eeldatakse ratsionaalset analüüsi ning väljapeetud suhtlusstiili. Seega peaks poliitik oma loomuomase viha maandama kuidagi teisti kui konkurendi pildi pihta tulistades või otsesesse poliitilisse sõnasõtta laskudes. Meie valijatelt ongi kõrge tunnustuse saanud end alati väljapeetult, kuigi segasevõitu väljendanud Arnold Rüütel. Või pea igas debatis tuima järjekindlusega oma jutupunkte esitanud Andrus Ansip.

Teisalt kui enamik peavooluerakondade hästi disainitud suhtlusega stammkujusid oma poliitkorrektset jutuvada ketravad, mõjuvad kohati end vihakeeristesse üles kütvad Jürgen Ligi või Martin Helme kui sõõm värsket õhku. Sest nad eristuvad ülejäänud poliitikute viksitusest ning võidavad oma vihakõnedega üksjagu toetajaskonda. Sest just neis vihastes sõnavõttudes mõjuvad nad kõige siiramalt.

Sõna on tööriist

Ootuspärane on kui poliitik vihkab midagi üldiselt taunitavat. Petmist, valetamist, varastamist jne. Küsitavused kerkivad, kui poliitiku viha on suunatud mõne persooni või organisatsiooni suunas. Kuna aga pealiskaudne klikimeedia ei tee sageli vahet, kas viha objektiks oli mõni isik või impersonaalne nähtus, tasub poliitikutel üldjuhul oma viha maandada spordi, napsi või vihtlemisega.

Klikimeedia loob soodsa pinnase poliitikute vihkajate anonüümseteks rünneteks ning erakondade omavaheliseks netikätšiks. Enamikes erakondades leidub tänagi selliseid tegelasi nagu oli omal ajal Keskerakonnas Priit Kutser. Kes peamiselt tegelevad poliitilisi konkurente tümitavate anonüümsete netikommentaaride vorpimisega. Aeg-ajalt jõuab mõni taoline kaikamees ka oma erakonna toiduahela kõrgematele astmetele.

Poliitikute põhiline tööriist on sõna ning sõnade valimise ning nõtke kasutamise oskus määrabki suures osas nende käekäigu. Kui poliitik vihastub, on tal mõistlik väljendada oma emotsioone mõnes avalikkusele talutavamas võtmes. Näiteks oma viha objekti naeruvääristades või lihtsalt irooniliste märkuste vormis markeerides. Poliitiku saatus on ise olla ühiskondliku viha piksevarras, mitte vastupidi.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee