Kommentaar

Tiina Tuum | Appi, loomad elutoas ehk Kuuldus pesukarust Kalamajas (4)

Tiina Tuum, kolumnist, 2. august 2019, 17:18
Foto: Pixabay
Kui ma end suvilas üle pika aja „Aktuaalset kaamerat“ vaatama sättisin, et uudistega kursis püsida, tundus, et Eesti on langenud metsikute loomade rünnaku alla, sest – oo üllatust – keegi oli märganud Kalamajas vilksavat üle tee elukat, kelle ta liigitas pesukaruks.

Jäi üle vaid kodus teleri ees käsi laiutada ning validooli järele haarata, sest kõige järgi otsustades ohustab meid võõrliikide invasioon. Ja mida vähematki saab Kalamaja pakkuda kui pesukaru! Hipsterlandis ei sobiks ometi ekselda rebasel, mägral, mingil või naaritsal.

Suve lõpp on aeg, kus uudisekünnise ületavad „uudised“, mis Astrid Lindgrenile viidates kuuluvad rubriiki „tige lehm tekitas paanikat“, olles südasuvise hapukurgihooaja ahvatlev ja irriteeriv augutäide.

Ometi pälvib see metsikult tähelepanu ja saab klikke. Nagu toimuks looduse mäss linnade ja inimeste vastu, vallutades nende elupaigad ja andes märku, kelle käes on võim tegelikult. Saagu teismelised oma kliimastreikidega meediatähelepanu palju tahavad, üks Kalamaja pesukaru (juhul kui tegu ikka oli pesukaruga) saab Eesti oludes ikkagi kordades rohkem. Ja uudistesse jõuavad kohanimed, millest seni aimugi polnud.

Teisalt – oleme (ilmselt esimest korda) oma ajaloos seoses linnastumise ja heaoluriigiga jõudnud sellise lumehelbelisuse määrani, et ei suuda nende olukordadega enam ise hakkama saada. Tervet talupojamõistust napib. Nagu mehel, kes avastas oma eramust nastiku ning kui päästeamet kohe appi ei tormanud, kirjutas nutuselt sotsiaalmeedias, et kas me sellist Eestit tahtsimegi. Tõesti?

Stroomi ranna boamadu ja puuga pähe saanud kobras

Kui Hipsterlandis tegi ilma võimalik pesukaru, kes end isegi rahvusringhäälingusse rebis, siis Stroomi rannas ujutas keegi oma lemmikut, kes polnud mitte koer ega kass, vaid boamadu. Vaatasin sotsiaalmeedias lummatult ujuva mao pilte, taustaks omaniku värviline maani kleit.

See pole sul enam nastik või rästik, keda ikka filmima satutakse, vaid elus boamadu! Stromkale minnes ei saa ma ilmselt ka edaspidi lahti tundest, et peaks vees jalgu tõstma, et näha, kui mõne laine või kivi varjust hiiglaslik maovolask välja vingerdab. Enam pole see rand kunagi endine! Selles on hirmu ja ohtu!

Briti krimkade suure sõbrana naudin ma kõige rohkem kirjeldusi turvalisest inglise väikelinnaelust koos oma veidrate tegelastega, olgu nad siis linnuvaatlejad, jalgrattaaktivistid või muu. Korraga pöördub see turvalisus pea peale, sest veri hakkab voolama.

Sarnane efekt on ka metsikul elusloodusel linnas või alevis – erakordne, hirmutav, turvalisust löögi alla panev ja kõiki puudutav. Vajutab alla nii hirmu kui ka empaatia nupud meie hinges. Sest keda meist poleks lapsepõlves õpetatud kaasa tundma väetile linnukesele või loomakesele, kes kindlasti vajab meie abi. Või vajaksime abi hoopis me ise?

Sotsiaalmeedias kulutulena levinud video kopraonust (või -tädist) Pärnumaal töötas just empaatial. Sest tubli loomake tegi, mida ta ikka teeb, ehk et hööveldas hammastega puid ja üks neist kukkus talle pähe. Juba oli mu käsi haaramas telefoni ja valimas 112, kuid siis meenus mulle, et video on ilmselt mitme päeva tagune ja tubli pioneerina koprale appi tormamine ei toimiks.

Hiiumaa libahunt või lihtsalt hunt?

Talvel tundus, et koeri kimbutavad hundid on saanud juba igapäevaseks teemaks. Aga kui Tahkuna kandis Hiiumaal ründab öisel ajal oma õnnetut koera tuppa laskma rutanud naist kodumaja uksel mingi elukas, kes ta näo katki rebib, siis tõusevad ohuandurid küll lakke. See võib ju puudutada mindki!

Ja siis saab sõna terve pilv looma- ja looduskaitsjaid, kes asuvad arutama, et kas tegu on marutaudis hundiga või mitte. Või on suisa tegu inimsööja-hundiga, sest miks peaks metsloom, kes jälitab saaki, ründama inimest tema eluruumi uksel?

Ilmselgelt saab see olla vaid kuri naaber, kes on võtnud libahundi kuju. Mis siis, kui üks looduskaitsja väidab, et tegu ei saa olla hundiga, ja teine, et see on kindlasti hunt? Kas siis kõik suvehiidlased pakivad asjad ning loodavad, et keegi neid ründama ei asu?

Kaks Vene karu ja maailmakuulus hunt

Terve suve olen huviga jälginud Valgamaal möllavate Pihkva oblastist tulnud Vene karude Polja ja Proša käekäiku, kes ilmusid välja juunis kusagil ALKO1000 kandis, lammutavad koduaedades, panevad liiklust seisma, on lõhkunud kaupluse akna. Tundub, et inimesi ei karda loomade varjupaigas kasvanud loomad sugugi.

Samas milline kujund! Kaks nimedega mõmmikut, kes on salaja hiilinud üle riigipiiri, möllavad karistamatult ning kui pakutakse välja uinutada nad kas ajutiselt või igaveseks, tõusevad looduskaitsjad nii siin- kui ka sealpool piiri ühtse müürina kaitsele. Tundub, et kaks ulakat karu võivad põhjustada suisa rahvusvahelise skandaali.

Ja samas ei saa see loomalugu kindlasti läbi Pärnumaa hundita, kellest sai rahvusvaheline sensatsioon. Selles loos oli kõik vajalik olemas – hea südamega töömehed päästavad koera pähe metsiku looma, kes ei hammustagi neid, vaid leiab tee tagasi loodusesse. Ja sai ilmselt ka osaks loodusest.

Kahjuks kestis Eesti hundi tähelend lühikest aega, sest troonilt tõukas ta Saksamaal Bensheimis kanalisatsioonikaevu kinni jäänud ülekaaluline rott, keda päästjad sealt välja lõikasid. Milline inimlik suuremeelsus! Kahju, et ilmakuulsast rotist enam hiljem kuulda pole polnud, et kas ta: a) võttis kaalust alla, b) parandas eluviise ega olnud enam kahjur, c) jäi uuesti auku kinni.

Aga loomade trall jätkub. Kanepi vallas pani eelmisel nädalal kodust plehku papagoi, kes räägib palju ja vene keeles. Papagoi paistab aga silma sellegi poolest, et loeb vene keeles koguni luuletusi. Eesti keeles oskab ta öelda vaid: „Ossa kurat!“

Seega vaadake, armsad lugejad, selge pilguga oma ümbruses ringi. Milline meediakangelane seal peituda võib? Boamadu? Libahunt? Pesukaru? Rääkiv papagoi? Rasvunud rott? Uppuv hunt?

4 KOMMENTAARI

k
3. august 2019, 10:53
Kõige ohtlikum on see, et eesti naine saab lapsed teisest rahvusest mehega, see on isegi ohtlikum kui see, et hunt saab koeraga järglase
m
muie 3. august 2019, 00:37
Pr,tänan selle mõnusa kirjatüki eest.
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee