Maailm

ÕL USAs | Pooleldi mahajäetud Detroidi elanikud tahavad presidendikandidaatidelt tasuta arstiabi ja uusi töökohti (11)

Greete Kõrvits, Michigan, 1. august 2019, 21:06
Presidendiks pürgiv Tim Ryan (vasakul) vestleb kohalikegaFoto: AFP/Scanpix
Selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval toimusid USA demokraatliku partei presidendikandidaatide debatid Detroidi linnas. Esinemised läksid kohati pisut teravakski, ehkki tõdeda võib, et kes on vaiksema natuuriga, see jääb säravamate ja jutukamate rivaalide kõrval märkamatuks – olenemata jutu sisust. Šõu loeb. Tõeline energia tabas aga linna ennast, mitte närveerivate poliitikutega täidetud teatrilava.

Debatid toimusid Detroidi legendaarses Foxi teatris, hoones, mis mõnevõrra sümboolselt sarnaneb linna endaga – suur maja seisab osaliselt tühjana. Kuid nagu ka linna, on Foxigi tabanud see, mida siinkandis nimetatakse Detroidi renessansiks. 1928. aastal ehitatud art deco stiilis hoones toimuvad kontserdid ja muud üritused, rahvast mahub üritustesaali suts üle 5000.

Fox Theater Detroidi kesklinnasFoto: AFP/Scanpix

Teisipäeval ja kolmapäeval oli Fox ja läbi tema kogu Detroit ameeriklaste tähelepanu all. Detroit ja selle äärelinnad, võib-olla isegi kogu Michigani osariik olid ürituse eel elevil. Esimesed huvilised kogunesid kesklinna juba teisipäeva varahommikul. Sel on ka praktiline põhjus: odavate parkimiskohtade arv on piiratud. Iga poliitiku pooldajatele eraldas linn teatri lähistel väikese taraga eraldatud ala. Tänavalt ei puudunud ka hiiglaslik täispuhutav tibu-Trump.

President Trumpi nöökiv õhupallFoto: Zuma Press / Scanpix

Elevus üllatab. Õhtul plaanivad kohalikud teleri ees istuda. Inimene, kes pole eales demokraatide poolt hääletanud, on hirmus õhevil ja loodab, et jõuab ikka õhtul õigeks ajaks koju telekast debatti vaatama. Ma ei tihka talt küsida, kas seda lihtsalt seepärast, et üritus toimub kodule nii lähedal või on eluaegsel vabariiklaste pooldajal praegusest presidendist kõrini ja kaalub tõepoolest demokraadi poolt hääletamist.

Detroidi tänavatele kogunes meelt avaldama ka rühm presidendi toetajaid, kellele polnud ilmselt sümpaatne ükski kahel õhtul esinenud kandidaat.

Trumpi tulid toetama mõned kohalikud autotööstuse töölisedFoto: AFP/Scanpix

2020. aasta valimistel loeb kandidaadi visioon tervishoiust

Mida ootab kohalik rahvas õhtustest debatiteemadest? Michigani osariigis, nii ka Detroidis, on kaks tähtsat teemat: töökohad ja meditsiin. Näiteks see, mis toimub kaugel lõunapiiril, jääb michiganlaste jaoks ebaoluliseks. Neid ei eruta Ladina-Ameerika põgenikud pooltki nii palju kui see, et arstiabi on tasuline, väga paljudel inimestel pole tervisekindlustust ning neil, kellel ongi, on see üks väga ebakindel asi.

USAs pole riiklikku tervisekindlustust muidu kui vaid pensionäridele ja päris vaestele. Töötav inimene võib, aga ei pruugi saada kindlustust tööandja armust. Natuke leevendas olukorda eelmine president Barack Obama, kelle reformi abil saavad ka madalapalgalised taotleda minimaalset tervisekindlustust.

Kuid oma raha tuleb ikka ka kindlustatutel kõvasti välja käia. Näiteks, vaadates ühe keskmise palgaga kontoritöötaja tervisekindlustuse lepingut, pean pikali kukkuma, kui näen, et omafinantseeringus tuleks töötajal lapse sünnitamise eest välja käia enam kui 6000 dollarit. Lisaks pole USAs riiklikku vanemapuhkust, see konkreetne tööandja lubab noorel emal lapsega koju jääda ei rohkem kui kuueks nädalaks. Kuus nädalat ongi üldine standard, aga põhimõtteliselt ei kohusta tööandjat keegi isegi selleks mitte.

Aktivistid Detroidi pargis nõuavad tasuta kõrgharidus ja arstiabi - mõlemad on Ameerikas kallidFoto: AFP/Scanpix

Seega pole imestada, et populaarsust koguvad kandidaadid nagu sotsiaaldemokraat Bernie Sanders, kes tahaks tuua USA praegusest süsteemist välja ja vahetada röövellikud kindlustusfirmad riiklikult rahastatud meditsiinisüsteemi vastu ja kehtestada tasustatud emapuhkus. Tervishoiust saab tõenäoliselt 2020. aasta valimiste põhiteema ning praegune president Donald Trump arvatavasti teab seda. Iseasi, kas ta oskab sellest kasu lõigata ning vana süsteemi rahvale kuidagi promoda. Ilmselt peaks ta inimesi maksudega hirmutama. Samas maksab suur osa ameeriklasi igakuiseid kindlustusmakseid niigi, rääkimata sellest, kui kindlustamata inimene peab kogu haiguskulu eest kümneid tuhandeid välja käia. Need lood, kuidas viga saanud inimene palub endale kiirabi mitte kutsuda, on päriselust võetud.

Bernie Sanders igal juhul teab, mis on tema tugevaim, tõtt-öelda ka ainus külg. Üks kohalik osutab mulle, et ega Sanders peale tervishoiu muust suurt ei teagi. „Mida ütleks Bernie, kui talt küsitaks näiteks, mida ta Venemaaga peale hakkaks?„Mul pole õrna aimugi, aga teile kõigile annan tasuta arstiabi!“,“ matkib ta Sandersi madalat valju häält.

Kes olid debattide võitjad, kes kaotajad?

Miks toimub debatt kahel õhtul? Sest kandidaate on lihtsalt liiga palju, kõik kahekümnekesi ühel laval tähendaks, et publik ei jõua õieti tutvuda kellegi ideedega. Samas on kümme inimest korraga piisav, et säravam esineja suudaks tagasihoidlikumad konkurendid summutada. Nii ka läks.

Kolmapäeva õhtul senaator Kamala Harrise kõrvale seisma asunud endine asepresident Joe Biden (üldiselt populaarseim kandidaat) sosistas 54aastasele naisele: „Ole siis minuga leebe, jõmpsikas.“ Tõsi, sõna kid, mida Biden kasutas, võib kasutada ka semutsevas, mitte otseselt lapseeale viitavas kõnepruugis. Igal juhul korjas mikrofon Bideni lause üles ja see põhjustas hiljem sotsiaalmeedias poleemikat. Alust Harrist karta muidugi on, juuni lõpus toimunud esimeses debattide voorus kuulutas USA meedia üldiselt Harrise parimaks esinejaks.

Senaator Kamala Harris tuli uuele debatile tõsise surve allFoto: Reuters/Scanpix

Harrise õnnetuseks ei esinenud ta seekord sama jõuliselt. Ehkki ta läks ka nüüd Bideni poliitika kallale, oli Biden seekord rünnakuks valmis. Kui Harris pidi kirjeldama, milline on tema plaan USA tervishoiusüsteemi reformimiseks, jäi tal seletustest puudu. Samuti olid Harrise oma sihtmärgiks võtnud teised kandidaadid, kellele ei jäänud kindlasti märkamata naise silmapaistev varasem debatt ning kes pidid nüüd ennast temaga võrreldes tõestama. Ehkki Joe Bideni esinemine polnud veatu, kasutas ta võimalust oma varasemaid kogemusi esile tuua. Ka tema oli kolmapäeva õhtul rivaalide märkuste adressaadiks, kõige teravamalt paistis silma senaator Cory Booker, keda võib ehk isegi teise õhtu liidriks nimetada.

HOIA NATUKE TAGASI: Joe Biden (paremal) hoiab Cory Bookeril käestFoto: Reuters/Scanpix

Esimese õhtu võitjaiks võib pidada senaatoreid Elizabeth Warrenit ja Bernie Sandersit. Warren on mõnes arvamusküsitluses Sandersist populaarsuses isegi ette jõudnud. Mõned kommentaatorid osutavad sellele, et Warren ja Sanders esinesid kui tandem, ent kasuks tuli see ennekõike vaid ühele neist, Warrenile. Mõlemal õhtul üllatasid kuulajaid positiivselt mittepoliitikutest kandidaadid, kes oskavad kahtlemata rahvaga rääkida vahetumal viisil. Üldiselt aga võis näha, et kel polnud kõva häält ja julgust seda kasutada, see jäi otsemaid teiste varju, olgu nende vaated kui tahes mõistlikud või sümpaatsed. USA poliitika on sageli ikka rohkem šõu kui sisu.

Senaatorid Sanders ja Warren mõtlevad paljuski sarnaseltFoto: Reuters/Scanpix

Samal teemal

25. aprill 2019, 17:40
21 KANDIDAATI! Joe Biden pürgib samuti USA presidendiks

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee