Kommentaar

Marek Strandberg | Saaremaa hübriidpraam on paras silmamoondus (14)

Marek Strandberg, roheline ekspert, 31. juuli 2019, 18:27
Foto: MARIANNE LOORENTS
Õhtuleht küsis, kas saartega ühendust pidava laeva Suur Tõll 1,6 miljonit eurot maksvat ümberehitust hübriidlaevaks saab pidada roheliseks, kui elektrienergiat hakkab tootma sama laeva fossiilkütusel diiselmootor?

Vaadates, kui napp on see lugu arvude asjus, on see paras silmamoondus. Sõnades ju igati äge, et vaat, mis meil on – hübriidlaev.

Lugesin, et see akupank mahutab 700 kWh energiat. Ja nad ütlevad, et laevad seda omaenda mootoriga. Noh, siis on nii, et kui mootori kasutegur, generaatori kasutegur ja akulaadimise kasutegur kokku panna, siis tuleb ikka välja, et 1 kWh salvestatud elektrivoolu on tekitanud 1-1,1 kg CO2 heitmeid. Põlevkivielekter on umbes sama kasuteguriga.

Ümberehitamise hinnaks on nad arvestanud ca 1,6 miljonit eurot. Ise on nad väitnud, et CO2 emissioon väheneb ca 1600 tonni võrra aastas. Eks seegi arvutus vajaks kriitilist ülevaatamist, aga isegi kui see on nii ja ütleme, et raha ei maksa midagi, siis tonni CO2 vähendamine maksab 100 eurot (eeldades, et akud peavad vastu 10 aastat).

CO2 kvoodi hinnaks on täna umbkaudu 30 eurot. Reaalselt, nagu mainisin, ei pruugi mingit efekti ollagi. 

Mida tegema oleks pidanud? Minema üle näiteks kanepiõlile ja mootori selle jaoks ümber ehitama.

Õlikanep on agrotehnilises mõttes kindlasti pretensioonitum kui raps. Ma muidugi pelgan, et need laevamootorid on taimeõli põletamiseks siiski veidi sobimatud.

Ehk tuleks kõne alla järgnev: kui juba on soov elektriga sõita, siis äge olnuks ju päikesest ja tuulest toodetud vesinikul sõitev praam. Jah, kallis mõistagi, aga teedrajav.

Hübriidajamiga autodest on abi siis, kui need on pistikhübriidid ja kasutajal on võimalik neid laadida taastuvvooluga või veel parem – puhta elektriga. Puhas oleks siis selline, mille tootmiseks on pruugitud vaid vee, tuule ja päikesejõudu.

See on kahjuks üldteada, et kõik need nipitamised süsinikupõhiste kütuste emissioonide, mootorite kasutegurite ja muu sellisega on üsna tüütu silmamoondus.

Tegelikult me peamegi üheskoos saavutama selle, et süsinikupõhist majandamist ja energeetikat oleks tulevikus järjest vähem.

Hübriidpraam, mis diislist elektrit toodab koos oma sisse ehitatud akuga, on nagu sadul sea seljas.

Lahendus olnuks (tegelikult juba siis, kui neid praame ju telliti) see, et üks või kaks neist oleksid pidanud olema kütuselementidel vesinikupraamid. Vesinikku saab kiirelt laadida. Vesinikku saab toota päikese- ja tuuleelektrist elektrolüüserites.

Kui mu arvutus väga ekslik pole, siis peaks üks praam kulutama ca 2500 tonni diiselkütust aastas. Sama töö teeks kütuselemendil praamis ära 400–500 tonni vesinikku. Selle päris taastuvallikaist tootmiseks peaks olema ühe praami kohta umbes 40–50 MW võimsusega päikesejõujaam saarel ja mandril. Vaat see oleks taastuvenergeetiline pööre.

Mõistagi ei saaks seda kõike 1,6 miljoni euro eest, aga sellise lahenduse tulemuseks oleks igaveseks ajaks 8000–10 000 tonni süsihappegaasi emissiooni ärajäämine iga praami kohta. Ja seda päriselt, mitte arvudega vigurdades.

See oleks pilt uuest majandusest, nagu oli seda ka Tallinna külastanud päikese- ja vesinikujõul liikuv prantslaste Energy Observer nimeline uurimislaev.

14 KOMMENTAARI

j
Juba suur vene leiutaja 5. august 2019, 19:08
Bulibin tegi ettepaneku panna veduri ette suur turbiin generaatoriga ning sõites toodaks rong oma liikumisel vajaliku elektri ise.
x
X 4. august 2019, 10:49
Et siis praam sõidab ainult siis kui päike paistab...
Loe kõiki (14)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee