Foto: Aldo Luud
Eesti Ekspress 31. juuli 2019 07:56
Neli aastat tagasi aset leidnud Viljandi koolitulistamine on paljudel meeles kui koolikiusamise tagajärg, kuid kuriteo osas langetatud kohtuotsused kirjeldavad juhtunut kui ränkade vigade jada, mis lõpes inimese surmaga. 

Esimene viga oli see, et oma saksa keele õpetaja maha lasnud Vahurilt oodati kodus ainult viitele õppimist ja kui seda ei juhtunud, sai ta rihma, mis oli poisile eeskujuks, et probleeme saab lahendada läbi füüsilise vägivalla ja pani ta lisaks kõigele oma isa kartma.

Vahuri saksa keele õpetajal Ene Sarapil oli komme oma õpilastele tunnustuseks käsi õlale või käele panna, aga kui Vahur sellest kodus rääkis, juhtus teine viga – isa tembeldas õpetaja pedofiiliks ja ei teinud oma lapse kaitsmiseks midagi.

Kolmas viga oli see, et poisi sõbrad ei uskunud Vahuri ähvardusi kooli tulistama minna ja oma õpetaja ära tappa, kuigi poiss sellest korduvalt rääkis, nimetas end psühhopaadiks ja küsis küsimusi nagu, „kas sa oleks mu sõber kui ma oleks mõrvar?“

Viimane viga oli see, et Vahuri kaasõpilased ei tõstnud häiret, kui poiss mõrvapäeval neile oma püstolit näitas. 

Refereeritud artikli täistekst Eesti Ekspressis.

Kommentaarid  (55)

kurb. 11. veebruar 2022 20:21
kahju noorest inimesest, õpetaja ja issikene tegid edukat koostööd
Liisu 3. august 2019 09:16
Nagu loen ainult, et kodu ja teised lapsed on süüdi. Aga mitte õpetaja, kes maha lasti?? Mis see õpetaja lapsele tegi, et sellise trotsi tekitas?
Liisule 5. august 2019 10:35
Mis see isakasvatus lapsele tegi, et ta selliseks muutus, küsi parem ja loe raamatut "Psühholoogia kõigile"(Juhan Sõerd)
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS