Kommentaar

Julia Laffranque | Piinamine ja ebainimlik kohtlemine (7)

Julia Laffranque, Euroopa inimõiguste Kohtu kohtunik, 30. juuli 2019, 18:04
Üks on kindel – inimväärikusega ei sobi kokku piinamine ja ebainimlik kohtlemine. Piinamise ja ebainimliku kohtlemise keeld on absoluutne. Kui Euroopa inimõiguste kohus leiab, et vastav tegevus või tegevusetus läheb piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise alla, siis ei saa seda õigustada mitte ühegi erandiga, vaid selline käitumine on absoluutselt keelatud.

See ei tähenda mitte ainult seda, et riik ja riigivõimu kandjad ja teostajad hoiduvad oma elanike väärkohtlemisest, vaid ka positiivset kohustust tagada muu hulgas see, et eraisikute omavahelistes suhetes ei esineks piinamist ja alandavat kohtlemist ja et kui isik on sellise kohtlemise ohvriks langenud, siis osutataks talle abi ning uuritaks igakülgselt, kuidas selline asi võimalikuks sai ja võetaks süüdlased vastutusele. 

Vangid, ajateenijad ja patsiendid

Piinamise keelu üheks heaks näiteks on Euroopa inimõiguste kohtu otsus asjas El Masri vs. Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia, millest juba kunagi kirjutasin kui näitest, kuidas inimene võib sattuda alusetult kinnipidamise ja piinamise ohvriks ning seda riigivõimude teadmisel ja tahtmisel. Euroopa inimõiguste kohtu praktika on aga märksa rikkam. Sellest selgub, et väärkohtlemist tuleb ette mitte ainult isiku kinnipidamisel ja politseijaoskonnas, vaid ka nii psühhiaatrilistes asutustes ja hooldekodudes viibijatel kui ka sõjaväes ajateenijatel, aga ka näiteks siis, kui näljastreikijaid sunnitakse sööma.

Pidevaks probleemiks on kinnipeetavate väärkohtlemine vanglas ja varjupaiga taotlejate ebainimlikud tingimused, eriti sisserände kriisi olukorras. Väärkohtlemiseks võib kohus lugeda ka seda, kui kohtualusel on ülekuulamise ajal käed raudus, kui ta on pandud metallpuuri või muul moel inimväärikust alandavalt teistest eraldatud.

Samuti võib asjaolu, et inimväärikust alandava kohtlemise kaudu (näiteks toore vägivalla kasutamine, peksmine, koti pähe sidumine, elektrilöögi andmine, isiku peale urineerimine) on inimeselt välja pressitud tunnistusi või koguni enda süüdi tunnistamist ja seda siis hiljem kohtus tema vastu kasutatud, viia selleni, et Euroopa inimõiguste kohus leiab, et kohtumenetlus ei vastanud õiglase kohtupidamise nõuetele. Igasugune üleliigne ja mittevajalik jõu kasutamine on keelatud.

Näiteks 2016. aastal tehtud 27 Euroopa inimõiguste kohtu kõige olulisemast (suurkoja) otsusest käsitles piinamise ja ebainimliku kohtlemise keeldu koguni üheksa otsust. Need puudutasid järgmisi juhtumeid: vaimse ja neuroloogilise häire all kannatava 12aastase poisi kinnipidamine alaealistele mõeldud ajutises kinnipidamiskeskuses 30 päeva (Blokhin vs. Venemaa); Rootsi riigi suutmatus uurida Iraaki välja saadetava kaebaja viidatud individuaalse riski faktorit tema varjupaigataotluse lahendamisel (F.G. vs. Rootsi) ja tõendamiskoormuse jagamine seoses sellega, mida tähendab, et varjupaiga taotlejat ootab päritoluriigis (Iraagis) ebainimliku kohtlemise „reaalne risk/reaalne oht“ (J.K jt vs. Rootsi); see, kuidas Hollandi võimud olid jätnud regulaarselt hindamata Aruba saarel eluaegset vangistust kandva kaebaja vaimset seisundit ja kinnipidamistingimusi (Murray vs. Madalmaad); põhimõtted ja standardid, mis puudutavad kinnipeetavale eraldatava kambripinna suurust ühisvangistuses (Mursic vs. Horvaatia); Serbia kodanikest romade perekond, kes kannatas ebainimlike elamistingimuste tõttu Belgias ega saanud nende väljasaatmise otsuse peale edasi kaevata (V.M jt vs. Belgia); Tuneesia majandusmigrantide saabumine Lampedusa saarele ja nende paigutamine esialgu vastuvõtukeskusesse ja hiljem kahe laeva pardale Palermo sadamas ning nende Tuneesiasse väljasaatmise seaduslikkus vastavalt Itaalia ja Tuneesia vahelise lepingu lihtsustatud menetlusele (Khlaifia jt. vs. Itaalia).

Eriti traagiline oli juhtum, kus kaebaja suri sel ajal, kui tema kaebust menetleti Euroopa inimõiguste kohtu suurkojas (Paposhvili vs. Belgia). Kohus otsustas menetlust inimõiguste kaitse üldistest huvidest lähtuvalt siiski jätkata, kuna see puudutas kriteeriume, millal ei tohi raskelt haiget välismaalast maalt välja saata.

Kaebaja, Gruusia kodanik, oli otsustatud Belgiast välja saata ja kehtestada talle 10aastane sissesõidukeeld, kuna ta oli kriminaalkorras karistatud ja võis ohustada avalikku huvi. Vanglas diagnoositi tal mitu rasket haigust, sh leukeemia. Kaebaja leidis, et teda ei tohi välja saata, kuna Gruusias puudub tema haiguse raviks Belgiaga võrdväärne arstiabi ning et väljasaatmise korral eraldataks teda tema naisest ja kolmest lapsest, kellele oli antud tähtajatu elamisluba Belgias.

Euroopa inimõiguste kohus leidis, et väga erandlikel juhtudel ei tohi isikut välja saata – seda siis, kui teda ähvardab otseselt surm, ja ka siis, kui inimene on raskelt haige ja on põhjendanud, miks ta, olles küll raskelt haige, aga mitte suremas, siiski riskiks, kui teda tagasi saadetaks: ta ei saaks enam vastavat ravi ja see tooks kaasa ta tervise tõsise, kiire ja parandamatu halvenemise. Lihtsalt põhjusest, et teises riigis on parem arstiabi, muidugi ei piisa.

Igal juhul peab  inimene ise tõendama, et tal on alust arvata, et teda ootaks väljasaatmise korral reaalne risk ja kui võimud seda aktsepteerivad, tuleks neil enne lõpliku otsuse tegemist nõuda riigilt, kuhu isik tahetakse välja saata, täiendavaid garantiisid, et isikule tagatakse ravi, ja analüüsida seda, kas isik võis ette näha, et tema väljasaatmine mõjutab ta perekonnaelu.

Inimväärikus ja eraelu kaitse

Enamikus kohtuasjades, mis puudutavad väljasaatmist, Euroopa inimõiguste kohus siiski rikkumist ei leia, sest kui riigisisesed migratsiooniasutused on oma tööd korralikult ja põhjalikult teinud, ei ole Euroopa inimõiguste kohtul alust end riigiasutuste asemele asetada. Sellistel juhtudel võib kohus usaldada kohapeal tehtud uurimist, kus isikut on saadud isiklikult näost näkku küsitleda ja tema välismaale jäämise soovi põhjendatuse paikapidavust ka sisuliselt kontrollida. Sageli paluvad kaebajad kohtul rakendada juba ennetavalt enne asja lõplikku otsustamist esialgset õiguskaitset. Euroopa inimõiguste kohus peab seda põhjendatuks, aga üksnes väga erandlikel juhtudel – siis, kui inimese elu on tõesti reaalselt ohus.

Kui Euroopa inimõiguste kohus on aga oma otsustuse teinud, tuleb riikidel seda austada. Ühes Läti asjas (Jeronovics vs. Läti) oli probleem selles, et kuigi juba 2009. aastal oli Euroopa inimõiguste kohus aktsepteerinud seda, et Läti valitsus oli esitanud ühepoolse deklaratsiooni, tunnistades muu hulgas kaebaja väärkohtlemist politsei poolt, keeldus riik hiljem kaebaja väärkohtlemise edasisest uurimisest. Nimelt palus kaebaja Läti asutustel pärast Euroopa inimõiguste kohtus käimist taasavada kriminaalmenetlus seoses tema väärkohtlemisega politsei poolt, prokurör aga keeldus seda tegemast.

Kaebaja esitas Euroopa inimõiguste kohtusse uue kaebuse ja kohus leidiski rikkumise, öeldes, et asja uurimist tuleb jätkata ka siis, kui kohtuasi on Euroopa inimõiguste kohtu nimistust kustutatud põhjusel, et riik oma süüd tunnistas, kuid riik peab ka asja uuesti uurima, isikule kahju hüvitamiseks rahasumma maksmisest üksi ei piisa.  

Viimasel ajal on Euroopa inimõiguste kohus inimväärikusele järjest rohkem rõhku pannud ka eraelu kaitse kontekstis. Sellisel juhul ei ole tegemist absoluutsete õigustega nagu piinamise keeld ja riigid võivad teatud juhtudel tuua mingite piirangute õigustamiseks mängu inimväärikuse mõiste.

Näiteks keelata vihakõne selleks, et kaitsta teiste isikute või ühiskonnagruppide inimväärikust. Inimväärikuse alla mahub inimese personaalautonoomia, isiku identiteet ja privaatsuse kaitse.

7 KOMMENTAARI

ä
ätt. 1. august 2019, 07:28
Kui kirjutad kes ja kus piinamisega tegeleb siis läheb kohe modereerimisele !Topelstandardid,topeltmoraal = õhtuleht.
ä
ätt. 1. august 2019, 07:26
Kui antakse malka venemaal on paha kui Pariisis siis kena,kui piinatakse araablasi siis on kõik korras.Moraal on meil kõige kõrgemal tasemel .
Loe kõiki (7)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee