Eesti uudised

Prokuratuur: Indrek Tarandile ei saa ette heita annetusraha endale jätmist (292)

Marvel Riik, 30. juuli 2019, 16:45
Indrek Tarand kohtus koos Mart Riebergi (keskel) ja Meelis Osaga (paremal).Foto: Teet Malsroos
Põhja ringkonnaprokuratuur jättis rahuldamata Varro Vooglaiu ja SAPTK kaebuse, millega süüdistati endist eurosaadikut Indrek Tarandit annetusraha endale jätmises. „Kuidas prokuratuur siin kuritegu ei näe, see on täiesti arusaamatu,“ kostis Vooglaid otsuse peale.

Toompeal EKRE rändeleppe vastasel meeleavaldusel poliitik Indrek Tarandiga rüselenud Meelis Osa ja Mart Rieberg kandsid annetajate toel endisele eurosaadikule üle 2000 eurot, mis kohtuotsusega neile kohustuseks pandi. Annetatud raha kanti Tarandile SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) vahendusel. Kohtupaberite järgi tuli aga ka Osal ja Reibergil endal tasuda Tarandile tekitatud kahju ja menetluskulude eest 2000 eurot. Kuna SAPTK küsimise peale Tarandilt annetusraha tagasi ei saanud, otsiti abi prokuratuurilt. Prokuratuur aga ei alustanud menetlust.

Samal teemal

„Tarand teadis väga hästi, mille eest me talle SAPTK poolt raha üle kandsime. Samuti lubas ta selgesõnaliselt raha tagastada ja üksnes sellele lubadusele toetudes kandsid Osa ja Rieberg talle sama summa uuesti üle,“ kirjutas Vooglaid oma sotsiaalmeediakontol pärast prokuratuuri otsust. „Kui Tarand oli raha saanud teist korda, siis ta aga taganes oma lubadusest raha tagasi kanda ja hakkas irvitama, et lollid olite, et minu lubadust uskuma jäite, kuulutades avalikult (ERR-i artiklis) selgelt väljendatud intensiooni võõras raha endale jätta. Kuidas prokuratuur siin kuritegu ei näe, see on täiesti arusaamatu.“

Prokuratuuri selgitusel ei võetud kaebust menetlusse, kuna Tarandi käitumises pole midagi taunimisväärset. „Kuivõrd varasemalt ei olnud osapooled omavahel kokku leppinud selles, mille eest üks teisele peaks ülekande tegema ning mis juhtudel see kuulub tagastamisele, on tegemist ühepoolse tehinguga ning Indrek Tarandile ei ole võimalik ette heita omastamist,“ selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri  pressinõunik Kaarel Kallas. „Kui SAPTK leiab, et ta soovib tehingu tagasi pöörata ning osapooled omavahel kokkuleppele ei jõua, on neil võimalik vaidluse lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtu poole.“

Kriminaalasja alustamata jätmine on SAPTKil võimalik vaidlustada riigiprokuratuuris.

Tarand ei soostunud teemat lähemalt kommenteerima, kuna pole jõudnud tutvuda Vooglaiu süüdistuse ja prokuratuuri seisukohaga. „Kui väidetav jurist, ma mõtlen Varro Vooglaidu, ei suuda tsiviil- ja kriminaalasjal vahet teha, siis ta võiks viia oma diplomi tagasi sellele asutusele, mis selle väljastas,“ märkis Tarand Õhtulehele siiski.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee