Mata Hari.Foto: Vida Press
Tõnis Erilaid 27. juuli 2019 00:02
Uudis järjekordsest salakuulajaprotsessist Petseris jõudis 1933. aasta suvel esiti vaid ajalehtede tagumistele külgedele. Venemaa spioone oli ju peaaegu iga päev kohtu ees. Esimese vabariigi ajal peeti neid kinni rohkem kui 400. Aga siis keeras Postimees vinti juurde ja pealkirjastas oma loo: „Eesti Mata Hari. Naisspioon sõlmis oma ilu läbi häid tutvusi.“  Kuid lõpuks tuli välja, et poliitiline politsei oli lasknud end „Mata Hari“ armukadedal eksmehel haneks tõmmata. Vist esimest ja viimast korda Eestis.

Uudis järjekordsest salakuulajaprotsessist Petseris jõudis 1933. aasta suvel esiti vaid ajalehtede tagumistele külgedele. Venemaa spioone oli ju peaaegu iga päev kohtu ees. Esimese vabariigi ajal peeti neid kinni rohkem kui 400. Aga siis keeras Postimees vinti juurde ja pealkirjastas oma loo: „Eesti Mata Hari. Naisspioon sõlmis oma ilu läbi häid tutvusi.“  Kuid lõpuks tuli välja, et poliitiline politsei oli lasknud end „Mata Hari“ armukadedal eksmehel haneks tõmmata. Vist esimest ja viimast korda Eestis.

„Silmapaistvamaks tegelaseks süüpingil viibivate keskel oli Helena Jalgina (tegelikult Helene Ääro-Jalgina), kes oma nägusa välimuse tõttu oli suutnud luua lähemaid sidemeid kaitseväe ringkondadega,“ kirjutas Postimees. Mujal lisati: „Kena välimusega Helene Jalgina ülesandeks oli luua ohvitserkonnaga intiimsidemeid sõjaväeliste teadete hankimiseks.“

Kohtus teatati ka, et 32aastane Jalgina olevat salakuulamises juba „vana tuus“.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99