miks peab üldse oma maa hooldamise eest riik maa omanikule maksma? Kui inimene ei jõua oma maad hooldada (kui seda PEAB tingimata niitma) siis tuleb talt maa sundvõõrandada, mitte talle maksma, et ta palkaks poole toetuse eest niidukiga naabrimehe ja ülejäänud poole toetusest saaks endale jätta. Mis järgmiseks? Suurte majade, kinnistute omanikud, kes ei jõua v ei viitsi ise koristada, kasida saavad riigilt st rahvalt raha, et palgata teenijad?
Teatavasti EV taastati õigusjärgsuse alusel, kuid talude taastamisele töötasid vastu sotsialistliku majanduse arendajad (tootjad) põllumajandusreformiga ja kohaliku toidutööstuse likvideerimisega ehk kogu infrastruktuuri ärastamisega. Nende omanikeks said agrotööstuse kommunistidest liidrid. EL toetab talunikke, mitte äriühinguid, mida meil valetatakse taludeks. Need äriühingud on juba koondatud ühe mütsi alla ja lähevad kindlal sammul üle väliskapitalile, koos meie põllu- ja metsamaaga. Põllumeestega pole siin ammu enam mingit pistmist, vaid plantaatoritega. EL nõub rohestamist ja keskkonnahoidu
endise maaomanikuna võin öelda et tegelikult ei olnud mingit juttugi mingist rendist. Tegelikult käis jutt umbes nõnda, kui soovid, et su maad vahel keegi hariks anna tasuta kasutada, maksa ise ka maamaks ning maa(tasuta) kasutaja paneb oma tasku ka kõik PRIA taotluste rahad. Lõpuks üks õige otsus omanikule - Padar suuromanikuna töötab ikka selle nimel, et saaks väikestel võimalikult lihtsalt kõri pihku võtta.
Täpselt nii see enamuse ajast on olnud ja põllu- ning metsamaa turuhinda on hoitud läänega võrreldes samavõrra madalal kui meie palkasid. Kuid maa on tegelikult aegumatu väärtusega kapital, mitte tootmissisend selle ajutistele rentnikele.
See, et õigusjärgselt tagastatud maade 100000 omanikku on talude kolhoosiajal hävitatud infrastruktuuri tõttu sunnitud oma maid kolhoosijärgsele agrotööstusele rentima näitab, et EV pole veel taastatud, vaid kommunistid muutsid oma poliitilise võimu majanduslikuks. Ehk ärastasid sotsialistliku infrastruktuuri ja tootmisvahendid ning tänaseks on väliskapitali toel loodud agrotööstuslik äristruktuur, mis sarnaselt metsatööstusele on globaalmajanduslik (neokolonialistlik) ja keskkonnakahjulik. Mis talud need tuhandeid hektareid üle riigi rentivad, EL toetusi omastavad äriühingud on?
no need tuhandeid (selliseid muide pole palju) hektareid omavad ettevõtted toodavad vähemalt midagi, aga 10 ha omav "talunik" ainult kerjab toetust, et oma maa peal hein, umbrohud kord aastas maha niita. Aru ei saa, m iks ta oma maad oma raha eest hooldada ei võiks?
Talumaa ei vaja hooldamist, vaid see on elukeskkond, mis vajab infrastruktuuri, see omakorda nõuab investeeringut, mis nõuab tagatisvara, mis antud juhul nõuab maa kui kapitali väärtustamist, mis ei sobi maad odavalt omastada soovivale globaliseerunud agrotööstusele ega toiduaineid importivale globaalsele äristruktuurile. Maa vajab taasasustamist, mitte ainult kellegi poolt niitmist ja mitte poole, vaid topelthinnaga või ise vikatiga.
oligi eesti enda tehtud euro seadus, mujal euroopas sellist seadust polnud,et pidi koristama ja lisa kulutusi tegema kui purustasid ära siis sinna see jäi.paljud euro seadused on eestis tõlgitud erinevalt nii nagu mõni minister heaks arvab.
Niitmistoetus üleüldse on absurdne, vb omal ajal rahameeste poolt, kes sadu ha kokku ostsid ja hooldada ei viitsinud, läbi surutud. Arusaamatu, et riik peab maksma kellelegi, et see keegi hooldaks oma rohumaad, et see vähegi viisakas välja näeks ja umbrohu seemneid ei levitaks.
Mis kuradi hõlptulu? Maksku maa eest renti ja rentigu. ÜPT-d võib vaadelda ka nii, et see läheb maaomanikule, s.t. on Brüsseli poolt kinnimakstud rent ja maa on põldurile täiesti tasuta kasutada. See skeem millegipärast ei sobi. Meie suurpõldurite esindajad armastavad soiguda sellel teemal kuidas Euroopas saavad põllumehed 20 korda rohkem toetusi kui Eestis aga selle koha pealt, et nad maksavad Euroopas ka maaomanikele 20 korda rohkem renti on nad millegipärast vait. Kogu tants käibki toetuste nimel, saak on nagu lotovõit - kui on, on tore aga kui pole, siis pole ka hullu.
ennem oli ka nii, et ainult hekselda ära ja raha (nn. toetus) tuleb... siis looduskaitsjad puhusid pasunat, et kõik see heksel jõuab kevadel koos lumesulamisveega veekogudesse, roiskub seal ja rikub vee ära. kalurite võrgud olid ka hekslit täis.
ahhoi maanual, ära demogoogitse! Seni on ikka taimsed jäägid minema veetud - põhk, hein. Ja mis jäi, see oli juurtega maa küljes kinni (tüü). Lõpuks kõik künti mulda ja siis saame alles huumuse tekkimisest rääkida!
taha su võsa keegi nad ikka suuri puid hakkida tahavad pakkusin 2 hektarit erinevatele hakkega tegelevatele firmadele ei taha keegi teha isegi kui ise võsa eest midagi ei taha
Ei mõista, miks ei peaks maaomanikud ka edaspidi maad välja rentima?
Me andsime maa tasuta kohalikele niita ja hooldada ning pria maksab meile toetust maa korrashoidmise eest.
Naabrid hoiavad seal lehmi, lambaid, niidavad omale heina.
Kas uue seadusemuudatusega peaks pähe kargama mõte, et võiks naabri pekki saata ja hakata ise niitma?
Artiklit ei ostnud, aga selliselt "purustada" kas mitte ei tohtinud (tohib) toetusalusest pindalast ainult 15-20%? Minister talitas õigesti. Jääb vähemalt trikitamist vähemaks- kes teab, see taipab.
Ja mis puudutab renti, siis maaomanikud rendiks meelsasti, kui rendihind oleks "aus". Tavaliselt manab see nn. tootja omale nutuse näo ette, pööritab silmi ehk et üle maamaksu kohe mette kuidagi ei jõua, ei taha maksta!
Mis populism algselt oli lubatud ja mujal lubatud meil vahepeal trikitati ära et väikesed annaksid müüksid pma maad suurfirmadele mis kuuluvad völismaalastele
Praegu kehtib EL määrus, mis EI LUBA pikaajalisi rohumaid (üle 5 a vanuseid heinapõlde) muude kultuuride kasvatamiseks üles harida, kui seniseid põlde heina alla ei pane.(kas konkurents vilja, rapsi, herne jm. müügil EL-s?)
See põllumaa rentimine tuleks üldse lõpetada, sest see on muutunud maaomanike arvelt EL toetustest elatumiseks. Mis väiketalunikest see korruptandist Padar (Tartu Agro!) räägib? Maid rendib meil agrotööstus, mis kontrollib lepiguliselt põllumajanduslikku ressurssi, alates tootmissisendite impordist ja lõpetades toodangu ekspordiga. Saaki forsseeritakse kemiseerimise ja mullaharimise arvelt, mis hävitab bioloogilise mullaviljakuse. Metsa- , põllu- ja ka muud looduslikku maad tuleks väärtustada ökosüsteemina ja elukeskkonnana ehk aegumatu väärtusega kapitalina, mitte tootmissisendina.
Kes lubab kommenteeriumis kasutada võõrast, tegelikkuses kasutuses olevat nime? Liina Kersna sa küll ei ole. Ei usu, et tema nii vigaselt nii lolle mõtteid kirjutaks. kirjutaks.
Niitmisest saan aru , tuleohutus ja puha , aga niitma peaks nii kõrgelt et linnupesad ja muud pudulojused vikati või purusti terade alla ei jääks. Kõik põllul liikuvad elusolendid ju hakitakse raha nimel ära. Ja koristamine on mõtetu , kohu niidetud hein mädaneb ju ära , puhas väetis. Veneajal kasvatati meelega ristikut et väetisi vähem läheks. Kas teadus on vastupäeva käima hakanud. Rentimine ju hoopis teine ooper.
Vene ajal oli plaanimajandus kus aeti igatsugu jama rahvale kaela, nüüd on turumajandus ja turg ise reguleerib mida on vaja ja mida mitte. Kui tahad turumajanduses rohkem raha , küsi valitsuselt ja saad. Plaanimajanduses nägid vaid tühje pihkusid. Ei olnud ei saaki, ega piima, lihast rääkimata.
Rentida saab põllumaad, millel midagi normaalset kasvab. Sooheina koristamist mängida ja ruloone võssa lükata on viimane tobedus. Ja ainult punase partei liige võib kadestada maaomanikku, et see mingil kummalisel moel hõlptulu saab. Et sellelt hõlptulult ka tulumaks kinni peetakse, kurja kommunisti ei lohuta.
Omal ajal oli seadus et pidid niitma ääremaa ja väiksed heinamaa lappe puhtaks.Ja seda toetati.Kuid ilma toetuseta seda poleks tehtud ja need tükid oleksid võssa kasvanud.Mitte kompentenstele inimestele teadmiseks niipalju et neid väikseid põllulappe ei tahtnud keegi harida.Toetan otsust olgu see toetusega või ilma.
KOMMENTAARID (57)