Eesti uudised

Venemaa sõna maksab? Eesti piiri äärde rajatav keemiatehas täidab ohutusnõudeid (14)

Marvel Riik, Margus Järv, 24. juuli 2019 13:06
KAS MIDAGI SARNAST? Titan Grupi keemiatehas Omskis.Foto: Ekraanitõmmis / titan-omsk.ru
Pihkva külje alla, Kagu-Eesti maismaapiirist 20 kilomeetri kaugusele plaanitakse ehitada keemiatehas, mis hakkaks tootma plasti ja plastkilet. Erinevalt rahvusvahelisest heast tavast polnud Venemaa Eestile keskkonda mõjutava tehase kohta ametlikku teadet saatnud. Nüüdseks on Eesti keskkonnaministeeriumil esimesed infokillud tehase kohta.

„Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul informeerisid piirivete ühiskomisjoni töörühma koosolekul [mai lõpus] Venemaa poole esindajad, et Pihkva külje alla plaanitakse rajada keemiatehast, mis hakkab tootma plasti ja plastkilet,“ ütles Õhtulehe keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes Aaslaid. „Ministeeriumile edastatud info kohaselt on tehas projekteerimise faasis, mistõttu täpsemat infot toomise iseloomu või võimaliku ohutaseme kohta hetkel veel pole. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt rakendatakse kõiki Vene Föderatsioonis jõus olevaid õigusakte, sealhulgas neid, mis puudutavad keskkonnaohutust.“

Kui Õhtuleht keskkonnaministeeriumilt tänavu mais esmakordselt keemiatehase kohta infot küsis, nentis ministeeriumi kõneisik, et Eesti pole selle kohta ühtegi ametlikku teavet saanud, kuigi ettevalmistusi on tehtud rohkem kui aasta.

Allkirjad tehase vastu

Jutt käib Titan Grupist (группа компаний „ТИТАН“), mis koondab enda alla erinevaid tööstusharusid. Üks neist keskendub sellistele naftapõhistele saadustele nagu kumm ja plast.

Mullu veebruaris sõlmisid ettevõtte, Omski ja Pihkva omavalitsusjuhid Peterburi majandusfoorumil kolmepoolse kokkuleppe, et üheskoos edasi liikuda. Ettevõte soovib laieneda Pihkva oblastisse, sest seal on Moglino-nimeline erimajandustsoon, mille järgi nad ei peaks kümme aastat makse maksma. Samuti on Pihkva hea geograafilise asukohaga. Aastaks 2022 tahab ettevõte jõuda nii kaugele, et aastas valmistataks 168 tonni graanuleid ja 70 tonni kilet. Tehas pakuks tööd 500 inimesele. Märtsi lõpu seisuga polnud ettevõttel veel ehitusluba, kuid projekteerimine juba käib.

Pihkvas on korraldatud tehase rajamise vastu meeleavaldusi. Üks hiljutisemaid oli 3. märtsil, mis tõi tänavatele 500–700 inimest. Üle 12 000 inimese on andnud allkirja, et tehast ei tuleks. Vene meediat lugedes ilmneb, et kohalik kogukond kardab, et keemiatehases võib midagi juhtuda ja see jätab oma jälje keskkonnale – on ju seda teised ettevõtted niigi räsinud. Kardetakse, et eluolu muutub veelgi nigelamaks. Juba praegu napib Pihkva oblastis puhast joogivett. Elanikke häirib seegi, et projektiga mindi edasi avalikkust kaasamata. Samuti küsitakse, kust tulevad töökäed. Kui teistest firmadest, siis mis neist saab.

Tehast kavandatakse Nejolovo küla lähedusse paarkümmend kilomeetrit Eesti piirist. Foto: Õhtuleht

Eesti jälgib Vene meediat

Ettevõte levitab sõnumit, et tehas on nüüdisaegne ning selle üks suuremaid prioriteete on ohutus. Tehase rajamist toetavad poliitikud ütlevad, et meeleavaldajatel napib infot ja mõistmist, mida Pihkvasse tegelikult tahetakse tuua. Ühtlasi on antud välja veksel, et kogu protsessi käigus järgitakse seadusi ja korraldatakse avalikke arutelusid.

Eesti keskkonnaministeeriumi töötajad on Pihkva oblastis toimuval silma peal hoidnud Vene meedia kaudu, kuid soovivad nüüd, pärast Õhtulehe päringut, ka ametivõimudelt infot saada. „Arvestades seda, et Venemaa föderatsioon ei ole meile veel ametlikku informatsiooni esitanud, otsib Eesti keskkonnaministeerium nüüd võimalusi tehase kohta ise ametlikest kanalitest infot hankida,“ ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas mais.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee