Eesti uudised

Rail Balticu kohtuvaidlus kaevati edasi riigikohtusse (21)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 24. juuli 2019, 11:30
Foto: Stanislav Moshkov
Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust (ARB) ja Eesti Loodukaitse Selts (ELKS) kaebasid ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.

Nimelt leiavad keskkonnaorganisatsioonid, et vaatamata menetluse jooksul toimunud avalikele aruteludele ei esitatud olulisi dokumente ning otsused tehti salaja.

Samal teemal

„Århusi konventsiooni kohaselt peavad keskkonnaküsimused olema avalikud ning otsused läbipaistvad ning vaidlustatavad. Rail Balticu planeerimise protsess ei ole seda olnud,” ütles ARB juhatuse liige Priit Humal.

Humala kinnitusel on olemasoleva Tallinn-Pärnu raudtee kasutamise põhjaliku analüüsimise asemel see trass eksitava informatsiooni alusel ebareaalseks kuulutatud. Samuti on kohus eksinud mitmetes faktides. Näiteks oli kohus väitnud, et olemasoleva trassi koridoris kulgeva 12A trassi välistuse üheks põhjuseks oli suures osas asjaolu, et trass kulges läbiasustusaladele ja kohalikud omavalitsused olid sellele väga vastu. Humala sõnul oli olukord vatsupidine ja märkis, et Harjumaa ja Pärnumaa kohalikud omavalitsused koostasid suisa ühised kirjad, milles soovitasid eelistada olemasolevat trassikoridori. Humala sõnul oli asulat läbiva trassiga probleem Kohilas, kus oli vaja kaaluda erilahendusi ent need jäeti analüüsimata.

Teiseks tõi Humal välja selle kohtu väite, et hoonestuse lammutusvajaduse üldsõnalisus ei kinnita iseenesest veel selle ebapiisavat analüüsimist.

„Olemasoleva Pärnusse suunduva trassi puhul on toodud esile vaid potentsiaalselt lammutatavate hoonete arv olukorras, kus raudtee rajataks olemasoleva trassikoridori kõrvale, mitte selle asemele. Põhiline variant, mida peaks kõige põhjalikumalt kaaluma, peaks alati olema olemasoleva koridori maksimaalne taaskasutamine,“ märgiti edasikaebes.

Kolmandaks tõi Humal välja, et kohtu hinangul olevat olemasoleva trassi kasutamine tugevalt mitte-eelistatud variant ka KSH tulemuste alusel, kuna see läbis Ülemiste järve pinnaveehaarde sanitaarkaitseala. Humal märkis, et 2013. aastal läbi viidud avalikul arutelul olid planeerijad öelnud, et kui Nabala looduskaitseala läbbivaid trasse ei valita, siis valitakse juba olemasolev raudteekoridor, seega ei saanud olemasolev trass planeerimise ajal olla tugevalt mitte-eelistatud.

„Loodusest juba raudtee jaoks võetud maa säästlik taaskasutamine on Euroopa keskkonnapoliitika väga oluline põhimõte. Seda ei tohi pealiskaudsete argumentide alusel kõrvale jätta ning kasutada lihtsamat ning kiiremat varianti hõivates uut maad loodusest,“ rõhutas Priit Humal. „Tänaseks on kulutatud vaid mõni protsent Rail Balticule planeeritud summadest veel ei ole hilja, et leida Eestile ja loodusele parem lahendus,“ sõnas Humal.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee