Eesti uudised

Süütaja pani parasjagu end magama sättinud vanainimese surmaohtu (8)

Arvo Uustalu, 23. juuli 2019, 21:15
UMBUSKLIK: Süütamisest hirmul Helve julges ukse paokile teha alles pärast läbi ukseklaasi peetud kontrollvestlust.Foto: Arvo Uustalu

„Lamasin voodis ja märkasin õudusega, et magamistoa lagi läheb valgeks,“ meenutab Tartu pensionär uinumiseelset hetke, kui puukuurist tõusvad leegid nilpsasid tema elumaja aknaid ja seina.

Helve kargas voodist üles ja tormas kööki, kus oli laadimas tema mobiiltelefon. Esimene ehmatus möödas, otsustas ta siiski veel majja jääda, kuna taganemistee oli vaba. „Alles siis taipasin täie tõsidusega, et mu elu on ohus, kui üks tubli noor päästja mind õue tiris,“ räägib ta. Helve märkas põlengut pühapäeva hilisõhtul. „Vaatasin kella, oli täpselt 22.35. Olen üksik inimene ja tavaliselt lähen magama juba kella kaheksa ajal. Jumal tänatud, et ma veel ärkvel olin. Mul ei olnud suitsuandurit ka ja puukuur põles suure leegiga vaid paari meetri kaugusel, otse minu magamistoa akna taga,“ nendib ta.

Kui päästjad Tervishoiu tänaval asuva eramu juurde jõudsid, põles puukuur lausleegiga. Kuumuse tõttu oli osa maja aknaid mõranenud ning põrgukuumus ja leegid nilpsasid juba vana puitmaja seinu. Päästjad aitasid Helve majast välja, piirasid tule leviku elumajale ning kustutasid ka kuuri kõrval asuva naabrite maja poole jääva puu. „Majad on meie tänaval väga lähestikku, hea, et sel õhtul tuult ei olnud. Kusjuures esimene mõte valget lage nähes oligi, et misasja need naabrid öösel sellist suurt lõket teevad,“ ütleb Helve.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

18. juuli 2019, 17:09
Kalamaja elanikud ärevil: tulekahjude taga on sarisüütaja?
14. juuli 2019, 22:02
Põlengu üle elanud mees: „Hüüdsin oma koera, vaikus! Arvasin, et olen ta kaotanud...“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee