Juhtkiri

Juhtkiri | Kui ebateadust levitab arst (3)

ohtuleht.ee, 22. juuli 2019, 21:22
Foto: Mari Luud
Arstieetika koodeks ütleb selgelt, et arst peab oma tegevuses lähtuma teaduslikust meditsiinist ja mitte kasutama teaduslikult põhjendamata diagnoosimis- ja ravimeetodeid. Sellegipoolest oleme lühikese aja jooksul kuulnud mitmest juhtumist, kus diplomeeritud arstid ei lähtu inimeste ravimisel mitte niivõrd õpingute käigus saadud teadmistest, vaid mujalt saadud kaheldava väärtusega infost.

Erinevalt muudest ravivigadest ei pruugi selle tagajärjed olla kohesed: näiteks võib väljaravimata haigus, mille „raviks“ on kasutatud vaid homöopaatilisi preparaate, avalduda eriti tõsise terviserikkena alles aastate pärast; vaktsiinivastaste tervishoiutöötajate töö vilju võime näha aga alles siis, kui puhkeb epideemia.

Põhjus, miks sellised arstid saavad aastaid segamatult tegutseda, peitub usalduses: eeldame loomulikult, et arst tegutseb õppinud professionaalina meie tervise parimates huvides ja see usk püsib üldiselt nii kaua, kuni meie seisund ei pöördu järsult halvemuse poole. Teisalt on märgata ka trendi, kus patsiendid sihilikult otsivad oma tõekspidamiste suhtes võimalikult toetavat perearsti. Seejuures polegi väga vahet, kas arst ise ka usub seda, mis ta räägib, või kasutab nende inimeste usaldust näiteks selleks, et pidada letialuste „ravimite“ äri.

Isegi kui selliste arstide tegevus satub avalikkuse huviorbiiti, on vähe võimalusi, kuidas neid korrale kutsuda. Näiteks kirjutab tänane Õhtuleht, kuidas patsientide vaktsineerimisest keeldunud arst jätkas töötamist, hoolimata sellest, et terviseamet oli seadnud talle piirangu, et ajutise asenduse võimalusi talle enam ei pakutaks. Tegelikult saab arstina töötamise õiguse täielikult peatada vaid juhul, kui tõendatud on väga raske kahju patsiendi tervisele.

Seetõttu on arutluse all olnud arstide pädevuse testimine näiteks iga viie aasta tagant. Ent kas see pole mitte liiga suur ettevõtmine, tabamaks üksikuid teaduskaugeid meedikuid? Teisalt on selge, et vaid patsientide kaebustele ja kolleegide tähelepanelikkusele lootmisest ei pruugi enam piisata oludes, kus mõne perearstikeskuse ümber on tekkimas teisitimõtlejate kogukonnad, mida iseloomustavad madal vaktsineerimisega hõlmatus, usaldamatus tavameditsiini suhtes ja teadlik soov püsida laiema avalikkuse eest võimalikult varjul.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee