Eesti uudised

Mida saab täiskasvanu teha, et lapse koolikiusamine lõpeks? (56)

Madleen Vapper, 22. juuli 2019 20:35
Psühholoog ja Kiusamisvaba Kooli juhatuse liige Kristiina Treial.Foto: kiusamisvaba.ee
Kui lapsed üksteist koolis kiusavad, siis mida saaksid olukorra lahendamiseks ette võtta lapsevanemad ja õpetajad?

Kõige tähtsam asi nii lapsevanema kui ka õpetaja jaoks on lapse tõsiselt võtmine, rõhutab Kiusamisvaba Kooli juhatuse liige Kristiina Treial. Kui laps tuleb oma murest rääkima, siis on vaja ta ära kuulata ja püüda koos temaga lahendus leida. Lapse muret ei tohi pidada tühiseks ega mööduvaks.

Samal teemal

Eesti koolipsühholoogide ühingu juhatuse esinaine Karmen Maikalu toonitab samuti, et kiusamisse ei tohi suhtuda ükskõikselt ega öelda lapsele, et ta peab ise hakkama saama. Treial lisab, et mida vanem on laps, seda raskem on tal üldse tulla vanema või õpetaja käest abi paluma.

Maikalu ütleb: „Parim viis, kuidas aidata lapsel raskustest rääkida, on aktiivne kuulamine. Selle käigus vanem ei anna nõu ega hinnanguid, vaid ümber sõnastades peegeldab, mida laps ütleb ja tunneb.“ Selline suhtlemine aitab lapsel ennast avada ja seejärel saab koos kavandada järgmisi samme.

Kiusamisse pole kaasatud mitte ainult kiusaja ja kiusatav, vaid ka kiusaja toetajad ning need, kes teevad näo, et tegelikult ei toimu mitte midagi. „Kindlasti ei ole vanemal mõtet minna kiusajaga ise asju klaarima. Ettevaatlik tasub olla ka teise osapoole lapsevanemaga kontakti võtmisega – siin võib olla raske säilitada rahu ja mitte võtta kaitsepositsiooni,“ hoiatab Maikalu.

Maikalu sõnul ei saa kiusavast käitumisest vabaneda niisama lihtsalt, näiteks ähvardusega. See ei ole töö ainult ühe kiusajaga, oluline roll on ka pealtvaatajatel ning üldjuhul tuleb töötada terve klassiga.

Treial toob välja, et parim viis kiusamise lõpetamiseks on korraldada vestlusringe, kus viiakse kokku kiusaja ja kiusatav ning nende vanemad. Eesmärgiks on leida lahendus, mitte süüdlane. Selliseid ringe tuleb teha mitu korda, kuni jõutakse probleemi tuumani ja see lahendatakse.

Maikalu paneb südamele: „Lapsed peegeldavad seda, mis toimub ühiskonnas ja mis toimub täiskasvanutega. Kui küsida, kust kiusamine tuleb, siis tasub täiskasvanutel esmalt iseendale otsa vaadata.“ Tema sõnul on korduvalt teisi kiusav laps enamasti ise õnnetu, kuigi see ei pruugi välja paista, ja haiget saanud. Ka kiusaja vajab abi, et oma probleemidega teisiti toime tulla.

Treial rõhutab, et kiusamisvaba õhkkonna loomisele saab kaasa aidata iga lapsevanem ja õpetaja. Kiusamisvaba Kooli koduleheküljel (kiusamisvaba.ee) leidub selleteemaline miniõpik, mis on mõeldud vanematele, kuid sellest leiavad kasulikku infot ka õpetajad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee