Maailm

Eluks ajaks vangi mõistetud narkoparun El Chapo kannab karistust maapealses põrgus (27)

Aadu Hiietamm, 23. juuli 2019, 13:00
ELUAEGNE VANG: Mehhiko narkoparun Joaquín Guzmán (El Chapo). Pilt on tehtud 8. jaanuaril 2016 Mehhikos pärast seda, kui mees pärast Altiplano vanglast põgenemist tabati.Foto: 193158+0000
New Yorgi Brooklyni föderaalkohus andis läinud kolmapäeval teada, et Mehhiko narkoparun Joaquín Guzmán hüüdnimega El Chapo (Jupats) mõisteti eluks ajaks pluss veel 30 aastaks vangi. Reedel toimetati ta karistuse kandmiseks Colorado osariigis asuvasse eriti range režiimiga föderaalvanglasse ADX Florence, mida kutsutakse ka maapealseks põrguks.

Lisaks eluaegsele vanglakaristusele tuleb El Chapol kohtu otsusel maksta tagasi 12,6 miljardit dollarit (11,2 miljardit eurot) kuritegelikul teel saadud tulu.

Samal teemal

New Yorgi prokuratuur pidas 62aastast Joaquín  Guzmánit 21. sajandi suurimaks kriminaaliks, kes Mehhiko Sinaloa kartelli juhina organiseeris sadade tonnide narkootikumide smugeldamise Ameerika Ühendriikidesse. Kinnitatud andmeil on ta süüdi ka 33 inimese tapmises. Tegelikult on tema hingel isegi kuni 3000 ohvrit. Lisaks ka piinamised, jälitamised ja väljapressimised.  Mees vägistas samuti lugematul hulgal noori naisi. 

Põgenes kaks korda vanglast

Lühikese kasvu (168 sentimeetrit) tõttu El Chapoks (Jupatsiks) kutsutav Joaquín Guzmán suutis Mehhiko vanglatest põgeneda kaks korda, viimati 2015. aasta juulis Mehhiko kõige rangemini valvatud Altiplano vanglast. Selleks kaevati tema kongi duširuumini 1,5 kilomeetri pikkune maa-alune tunnel. 2016. aasta jaanuaris peeti Guzmán uuesti kinni ja 2017. aasta jaanuaris anti Ameerika Ühendriikidele välja.

MAAPEALNE PÕRGU: New Yorgi kohtu otsusel eluks ajaks vangi mõistetud Mehhiko narkoparun Joaquín Guzmán (El Chapo) kannab karistus Colorado osariigis asuvas föderaalvanglas ADX Florence. Foto: AFP/Scanpix

Arvestades varasemaid põgenemisi küsib USA meedia, kas Joaquín Guzmánil õnnestub ka kolmas kord vanglast põgeneda ning vastab sellele küsimusele eitavalt. Nimelt ei ole 1994. aastal avatud ADX Florence ´ist veel keegi põgenenud. Denverist kahetunnise autosõidu kaugusel lõunas asuvas 490kohalises vanglas elab praegu umbes 420 meesvangi.

MAAPEALNE PÕRGU: New Yorgi kohtu otsusel eluks ajaks vangi mõistetud Mehhiko narkoparun Joaquín Guzmán (El Chapo) kannab karistus Colorado osariigis asuvas föderaalvanglas ADX Florence.Foto: AP/Scanpix

Neist tuntumad on  2013. aastal Bostoni maratonil pommi õhkinud Džohhar Tsarnajev, meedias Unabomberiks ristitud Ted Kaczynski, Atlanta olümpiamängude ajal terroriakti korraldanud Eric Rudolph, 1993. aastal  Maailma Kaubanduskeskusele korraldatud pommirünnaku taga olnud Ramzi Yosef, 1995. aastal Oklahoma Cityle pommi pannud Timothy McVeighi abiline Terry Nichols  ja 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid ette valmistada aidanud Zacarias Moussaoui. 

Istub pisikese üksikkongis

Suurem osa vangidest kannab karistust seitsme ja poole ruutmeetri suuruses üksikkongis, mida jälgivad ööpäevaringselt valvekaamerad. Kongi aknast näeb vaid taevast ja mitte teisi vange. Kaasvangidega on neil võimalus suhelda vaid päevas tund kuni kaks tundi kestval nõndanimetatud taastumisajal, mis on mõeldud kehaliste harjutuste sooritamiseks. Eriti ohtlikeks peetavaid vange ei lasta ka taastumisajal teistega kokku, vaid neil tuleb aheldatuna võimelda üksi vanglahoovis asuvates puurides.  

MAAPEALNE PÕRGU: New Yorgi kohtu otsusel eluks ajaks vangi mõistetud Mehhiko narkoparun Joaquín Guzmán (El Chapo) kannab karistus Colorado osariigis asuvas föderaalvanglas ADX Florence. Pildil on sealne tüüpiline vangikong.Foto: AP/Scanpix

Varem vangivalvurina töötanud Robert  Hood iseloomustas Joaquín Guzmáni uut elupaika põrgu tõetruu versioonina. Inimõigusorganisatsioon Amnesty International leidis 2014. aastal avaldatud raportis, et ADX Florence´is on vangide elutingimused liiga karmid ning need ei vasta rahvusvahelistele standarditele.

 Tõsi, kergema režiimiga vangide kongides on ka televiisorid ja nad saavad lugeda ajalehti ja raamatuid.  Võib olla aga kindel, et El Chapo kergema režiimiga vangide hulka ei kuulu.

Mehhiko vasakpoolne president López Obrador ütles, et õiguslikult kuulub El Chapolt tagasi nõutav 12,6 miljardit dollarit Mehhikole. Ta kritiseeris ka Joaquín Guzmáni elutingimusi vanglas. Taoline karistus muudab elu mitteelamisväärseks, ütles Mehhiko riigipea.   

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee