Eesti uudised

Kaljulaid ajakirjale Foreign Policy: vihkan EKRE käitumist ja kahtlen, et nad ise üldse usuvad sellesse, mida teevad (595)

Greete Kõrvits, Juhan Mellik, 19. juuli 2019, 12:52
Proua president Prantsusmaa visiidil. Tema sõnul peab ta välismaal pidevalt EKRE sõnavõtte klattimaFoto: AFP/Scanpix
„Eesti heitleb enda valitud rassistidega“ – selline on välispoliitikateemalise ajakirja Foreign Policy artikli pealkiri. Juhtlõik tutvustab Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi ning lubab intervjuus juhiseid, kuidas paremäärmuslusele vastu seista.

President alustab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pihta tuleandmist kohe esimesele küsimusele – kui mures ta EKRE pärast on – vastates: „Vihkan neid nende käitumise pärast ja vabandan kuvandi eest, mis sellest võib tekkida. Korralikud inimesed nii ei käitu.“ Ta kurdab: „Nüüd pean mina teistele nende lolle tegusid selgitama ja kaotusi tagasi võtma.“

Samal teemal

„Ma olen selle partei ministritega rääkinud küll,“ sõnab president, „üldine arusaam on see, et rahvusvahelises, globaalses ühiskonnas pole võimalik normaalselt tegeleda, kui inimesi muudkui üles ärritad, usud sa siis neid asju, mida ütled, või ei. Mul on kuri kahtlus, et mõned nendest isikutest ei usu ise ka sellesse, mida nad teevad.“

Lisaks ei ole Kaljulaid kindel, kas EKRE poliitikud saavad oma tegudest aru. Ta loodab, et nad peagi lõpetavad. „Ja kui ei lõpeta, eks ma siis vabandan nende pärast edasi,“ kehitab president õlgu.

Mis puudutab kohtumist Prantsuse poliitiku Marine Le Peniga, möönab Kaljulaid, et isegi EKRE ei nõustu Le Peni venesõbraliku maailmapildiga. Kokku saada võib igaüks aga kellega tahes, sõnab ta, kuid lisab, et ise pole ta Le Peni juhitud Rahvusliku Liidu partei liikmetega kunagi kohtunud.

Kuidas seletab Kaljulaid EKRE populaarsust? „Rahva vähenemine maapiirkondades, linnastumine ja seega pidev vajadus reageerida sotsiaalsele ebavõrdsusele, meil juhtus see topeltkiirusel,“ selgitab ta. Ta räägib, et Eesti erineb mõnest teisest riigist, kus parempopulistid samuti populaarsust koguvad, selle poolest, et meil on vähem generatsioonilist vaesust – näiteks seda, et ühes piirkonnas on kohutavalt kehvad koolid ning üks põlvkond teise järel ei suuda kuidagi saada korralikku haridust ning karjääriredelil edasi jõuda. Küll aga on ebavõrdsus Kaljulaidi kirjeldusel nähtav maa- ja linnainimeste vahel, esimesed tunnevad, et elu ja arengud kihutavad neist lihtsalt meeletul kiirusel mööda. Ta lisab, et 1990ndatel tegi kogemusteta uus riik palju vigu ega kasutanud ressursse ehk alati kõige targemini.

„Selle kõigega oleme jõudnud punkti, kus püsib rahulolematuse tunne, mis tegi EKRE tõusu võimalikuks,“ ütleb Kaljulaid.

Vahel võib tekkida tunne, et oled kui allveelaeval, mille pardal üürgab lärmakas sireen, kirjeldab Kaljulaid seda, et tema hinnangul on kära rohkem, kui tegelikku vastumeelsust demokraatlike väärtuste ja euroliidu suhtes. Samas leiab president, et küsimuste esitamine nende teemade kohta on igati õigustatud. Teda ärritab see, et ehkki tal on endalgi Euroopa Liidu suhtes mitu kriitilist arvamust, peab ta neid nüüd tagasi hoidma, muidu pannakse ta veel EKREga ühte patta ja hakatakse rääkima, et Eesti president on ka üks euroskeptik valmis.

Presidendi kantselei kommunikatsiooniosakonna spetsialist Mattias Tammet soovitab Õhtulehe päringu peale esialgne Foreign Policy artikkel originaalis üle lugeda.

„President ütleb seal, et ta vihkab EKRE käitumist ja sõnakasutust, mitte aga erakonda ennast,“ lausub Tammet.

595 KOMMENTAARI

v
vihka vihka Kersti 21. juuli 2019, 19:42
oskad hästi viha külvata ... saagikus peaks sellest kasvama.
k
Karen 21. juuli 2019, 19:15
Tuletan siinkohal meelde, et EKRE sai hääled justnimelt oma ideede ja valimisplatvormi alusel Eesti valijatelt, demokraatliku valimisprotsessi alusel....
(loe edasi)
Loe kõiki (595)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee