Eesti uudised

„OOTUSPÄRANE OTSUS“: Estonia ohvrite omaksed said Prantsusmaa kohtus lüüa (96)

Viljar Voog, 19. juuli 2019, 15:49
Estonia hukutanud vöörivisiiri kergitamine 1994. aasta novembris.Foto: AFP/Scanpix
23 aastat tagasi hakkasid Prantsusmaal hammasrattad veerema kohtuasjas, kus Estonial hukkunute omaksed nõuavad parvlaeva merekõlbulikuks tunnistanud firmalt Bureau Veritas ja ehitusfirmalt Meyer Werft kahjutasu. Reedel tuli lõpuks otsus, kus õigus jäi suurfirmadele!

AP vahendas reedest kohtuotsust, millega üle 1000 Estonia hukuga kokku puutunud inimest jäid ilma soovitud 40,8 miljoni euro suurusest hüvitisest. Kohus põhjendas Bureau Veritast ja Meyer Werfti õigeks mõistnud ostust sellega, et hagejad ei suutnud tõestada nagu oleksid firmad teinud midagi tõsiselt või tahtlikult valesti.

„Olles nende materjalidega üpris põhjalikult kursis, siis neid argumente, mis käisid selle tahtlikkuse koha, oli ka, aga ju siis mitte piisavalt,“ kommenteeris Eestis omakseid koondava Memento Mare ühingu esindaja Raivo Hellerma Õhtulehele.

Hellermad ei üllatanud, et 23 aastat vindunud kohtuasi tänavu lõpplahenduse sai. Möödub ju sügisel Estonia hukust 25 aastat ja igasuguse ümmarguse juubeli lähenedes tõusevad Estoniaga seotud teemad jälle päevakorda. Et kohus tegi otsuse firmade kasuks, oli samuti tegelikult juba oodata.

„Pigem oli see ootuspärane vaadates kogu protsessi menetlemist ja ka advokaatide taset,“ nentis Hellerma, kes kaotas Estonial abikaasa Esteri. Mehe sõnul on rohkem kui tuhandet inimest koondava kahjunõude eestvedajad olnud rootslased (eestlasi ühines hagiga alla 200, Hellerma nende hulka ei kuulunud) ja neil ei õnnestunud alati saada end esindama just kõige kvaliteetsemaid advokaate.

„Ma ei saa kõigi nimel rääkida, sest me ei suhtle enam eriti omavahel ja paljud on juba ammu-ammu distantseerunud, aga neil, kellega me ikka veel seda asja ajame siin Eestis, erilisi ootusi ei olnud selle asjaga. Praegune otsus oli pigem ootuspärane,“ rääkis Hellerma.

Memento Mare esindaja sõnul ei tekitanud kohtuotsus mingeid emotsioone, kuigi aprillikuine teade istungitest, pani esialgu kõrvi kikitama küll. „Mine tea, inimesed võidavad ju ka lotoga… “ ohkas Hellerma ja lisas, et mida lähemale 28. september jõuab, seda rohkem hakkavad igasugused Estoniaga seotud uudised liiklema – nii asjalikud jutud kui ka vandenõuteooriad.

Firmad viskasid kaikaid kodaratesse

1994. aastal hukkus tormisel Läänemerel Estonia pardal 852 inimest, neist 285 olid eestlased. Eluga pääses 137 hinge. Rahuaegse Euroopa suurima laevakatastroofi põhjuseks oli lainetemarus lahti põrunud vöörivisiir, mis tõmbas endaga kaasa autoteki rambi ja Estonia vajus vaid tunniga merepõhja.

Kannatanud ja ohvrite lähedased olid seisukohal, et suur osa süüst lasub Veritase kvalifitseerimisbürool, kes tunnistas laeva merekõlbulikuks – vaatamata sellele, et uurimiskomisjon tuvastas vigu nii visiiri konstruktsioonis kui ka rambi ehituses. Lisaks peeti vastutavaks ka Saksamaa firmat, kes toona Viking Sally nime kandnud laeva 1980. aastal ehitas.

Veritas ja Meyer Werft pole oma hinnangul millegi vastu eksinud ning laevahukus nähti süüd tormisel merel ja hooletult kiirustanud meeskonnal. Seetõttu loobiti 1997. aastal alustatud hagile igati kaikaid kodarasse. Tänavu aprillis peeti lõpuks kaks kohtuistungit ja reedel kostus otsus.

Protsessi algul seisis firmade vastu enam kui 1000 Estonial uppunu lähedast. 23 aastat hiljem on seis muutunud.

„Ma ei tea tõesti, kui palju kliente mul järgi on. Protsessi jooksul on neid kadunud. Nad väsisid ära, ei suutnud enam kannatada. Ma pole isiklikult kunagi varem kuulnud, et esimese astme kohtuasi nõnda kaua kestaks,“ sõnas Rootsi meediale omakseid esindav advokaat Henning Witte.

Pärast kohtuotsust ütles Witte Aftonbladetile, et edasikaebamine sõltub rahastusest, sest praeguse kaotusega kaasneb ka kohustus tasuda osa vastaspoole kohtukuludest.

***
Mis on saanud teistest EstLine’i laevadest?

Traagiliselt hukkunud Estonia kõrval sõitsid Estline’i eest veel neli reisiparvlaeva. Hilisem omanik oli kõigil Tallink ja praeguseks on nad Läänemere vetest lahkunud.

Baltic Kristina – 1973 ehitatud parvlaeva nimi on nüüd Rigel I ja ta sõidab Vahemeres, peatudes peaasjalikult Bari ja Corfu sadamates.

Nord Estonia – 1974 ehitatud Nord Estonia müüdi juba enne Estonia hukku Tallinkile ja seal sai ta nimeks Vana Tallinn. 2014 lammutati laev vanarauaks.

Mare Balticum – 1979 aasta väljalaskega laev sai Tallinkis nimeks Meloodia. Nüüdseks on tegu Bluefortiga ja ta on ujuvhotelliks.

Regina Baltica – 1980 aastal ehitatud laev ristiti Regina Balticaks 1996 ja sama nimi on tal praeguseni. Temastki on saanud Vahemerel paiknev ujuvhotell.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee