Juhtkiri

Juhtkiri | Miks lüüakse küsija suu pihta? 

ohtuleht.ee, 18. juuli 2019, 17:05
Kas eestlased on ühtehoidev rahvas? Vastus sõltub sellest, kellelt ja millal küsida. Laulupeo aegu, kui tung ühislaulmisele oli nii suur, et inimesed ei tahtnud lauluväljakule ära mahtuda, oleksid paljud vastanud jaatavalt. Positiivse vastuse annaksid pea kõik, kes andsid oma panuse ulmelisena näiva kahe miljoni euro kokkusaamiseks, et toetada kolmekuuse Annabeli geeniravi. Meile meeldib esitleda end väikse rahvana, kes teeb ühiselt suuri tegusid.

Kui palju on selles aga soovmõtlemist, tuleb küsida ühe perega juhtunu valguses, kes oma poja raviks samuti annetusi palus. Summa oli mitu korda väiksem, ent eneseületus, mida oma looga avalikuks tulek nõuab, küllap sama suur. Miks sattus just see perekond sõimavate netikommentaaride sihtmärgiks, polegi nii oluline. Märgiline on, et pere loobus toetusest. Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi ajaloos juhtus nii esimest korda – ent võib vaid ette kujutada, kui palju on neid, kes sapipritsijate hirmus polegi oma abipalvega avalikkuse ette tulnud või otsustavad nii tulevikus. Olgugi et abi ja kogukonna tuge vajaksid hädasti nemadki.

Tõsi, ärritavat ja suisa vihaleajavat on annetuste kogumise juures nii mõndagi, kuid mitte miski ei õigusta selle väljaelamist nende peal, kellele on avalik korjandus tihti viimane õlekõrs olukorras, kus kaalul on enda või lähedase elu. Kes nii ei arva, proovigu end korrakski samasse olukorda mõelda. Pahameel näiteks selle üle, et riik koorib elupäästvatelt ravimitelt maksuraha või riigieelarvelisi vahendeid ei jagu haiglatele kõigi vajalike meditsiiniseadmete soetamisekski, tuleks adresseerida neile, kelle võimsuses on neid otsuseid muuta. Ehk on põhjust vaadata peeglissegi: kuivõrd õiglane on näiteks see, et võitluses annetuste nimel laseme end mõjutada nn nunnufaktorist – kui paljud neist, kes on annetanud lastele-loomadele, teeksid sama näiteks eakate või raske puudega inimeste heaks?

Paraku paistab, et meil on veel pikk tee käia, et jõuda sinna, kus abi küsimises pole midagi häbiväärset ja aitajad ei peaks end sageli tundma, nagu püüaks keegi neil nahka üle kõrvade tõmmata.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee