Foto: Erki Pärnaku
Toimetas Johanna-Kadri Kuusk 18. juuli 2019 11:11
Äriseadustik näeb ette, et hiljemalt pool aastat peale majandusaasta lõppu tuleb igal ettevõttel esitada äriregistrile ülevaade oma möödunud aasta majandustegevusest ehk majandusaasta aruanne ja kuigi selle esitamata jätmise eest enam 2006. aastast trahvi ei tehta, on see siiski seadusest tulenev nõudmine ja aruannete esitamata jätmine võib tuua kaasa ettevõtte kustutamise. Sellest hoolimata pole viiendiku riigikogulaste ettevõtted majandusaasta aruannet esitanud.

ERRi uudisportaal kirjutas, et 16. juuli seisuga ei ole 20 riigikogu liikme otsese osalusega ettevõtet esitanud oma möödunud aasta majandusaasta aruannet ja kui arvestada, et vaid 47 riigikogulasel on üldse otsene osalus mõnes äriühingus, siis on pisut enam kui 40 protsenti riigikogulaste osalusega ettevõtetest jätnud tähtajaks majandusaasta aruande esitamata.

Heilika Kutsch registrite ja infosüsteemide keskusest sõnas, et aruannete tähtajaks esitamata jätmine ei ole midagi ebatavalist ja äriregistrisse esitatakse tavaliselt tähtajaks umbes pooled aruanded ja hiljem tilgub neid juurde ning tavaliselt saab 80–88 protsenti aruannetest lõpuks esitatud.